2025. aastal maksumäära muutused

 

• Käibemaksumäär on 13% majutuse või majutuse koos hommikusöögiga maksustatavast väärtusest, välja arvatud selle teenusega kaasneva kauba või teenuse puhul.
• 9% maksumäär
• Ajakirjandusväljaanne, nii füüsilisel kandjal kui ka elektrooniline, välja arvatud peamiselt reklaami või erakuulutusi avaldav või peamiselt erootilise või pornograafilise sisuga või video- või muusikasisuga väljaanne.
• 24% käibemaks alates 1. juuli 2025 (kuni 2028)

Väikeettevõtjate erikord

• Sätestatakse ettevõtlusega tegelevatele isikutele võimalus teises liikmesriigis tekkiva käibe korral rakendada väikeettevõtete erikorda, mis annab õiguse võrdselt teises liikmesriigis asukohta omava isikuga tegutseda selles liikmesriigis maksukohustuslasena registreerimata.
• Saab kasutada isik, kelle kalendriaasta käive ühenduses ei ületa 100 000.
• Ja ei ole ületatud ka teise liikmesriigi käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära.

Näide 1

Eestis asukohta omava isiku kalendriaasta käive Eestis on 41 000 eurot.

Eestis tekib isikul maksukohustus § 19 lõike 1 alusel, kuna kalendriaasta käibe piirmäär ületab 40 000 eurot.

Isiku kalendriaasta käive teises liikmesriigis on 8 000 eurot.

Seega kalendriaasta käive ühenduses ei ületa 100 000 eurot (41 000 + 8 000 eurot) ja isikul on õigus rakendada teistes liikmesriikides väikeettevõtete erikorda.

Isiku kalendriaasta käive teises liikmesriigis on 8 000 eurot, mis ei ületa selles teises liikmesriigis maksukohustuse tekkimise kalendriaasta käibe piirmäära.

Seega on õigus isikul selles liikmesriigis väikeettevõtete erikorda rakendada, ehk et tal ei teki seal registreerimise ega aruandluse kohustust.

Näide 2

Eestis asukohta omava isiku kalendriaasta käive Eestis on 5 000 eurot.

Isikul Eestis maksukohustust § 19 lõike 1 alusel ei teki, kuna kalendriaasta käibe piirmäär ei ületa 40 000 eurot.

Isiku kalendriaasta käive teises liikmesriigis on 10 000 eurot. Seega kalendriaasta käive ühenduses ei ületa 100 000 eurot (5 000 + 10 000 eurot) ja isikul on õigus rakendada teistes liikmesriikides väikeettevõtete erikorda.

Isiku kalendriaasta käive teises liikmesriigis on 10 000 eurot, mis ei ületa selles teises liikmesriigis maksukohustuse tekkimise kalendriaasta käibe piirmäära.

Seega on õigus isikul selles liikmesriigis väikeettevõtete erikorda rakendada, ehk et tal ei teki seal registreerimise ega aruandluse kohustust.

Näide 3

Eestis asukohta omava isiku kalendriaasta käive Eestis on 5 000 eurot.

Isikul Eestis maksukohustust § 19 lõike 1 alusel ei teki, kuna kalendriaasta käibe piirmäär ei ületa 40 000 eurot.

Isiku kalendriaasta käive teises liikmesriigis on 35 000 eurot.

Seega kalendriaasta käive ühenduses ei ületa 100 000 eurot (5 000 + 35 000 eurot) ja isikul on õigus rakendada teistes liikmesriikides väikeettevõtete erikorda.

Isiku kalendriaasta käive teises liikmesriigis on 35 000 eurot, mis ületab selles teises liikmesriigis maksukohustuse tekkimise kalendriaasta käibe piirmäära.

Seega ei saa isik selles konkreetses liikmesriigis väikeettevõtete erikorda rakendada.

 

 

Kas ja kuidas saab Eestis erikorra kasutamist küsida?

• Väikeettevõtete erikorra rakendamist saavad taotleda üksnes Eestis asukohta omavad isikud.
• tuleb teises liikmesriigis maksuvabastust rakendada soovival Eestis asukohta omaval ettevõtjal esitada maksuhalduri veebilehel oleva portaali kaudu eelteade riikide kohta, kus ta soovib asjaomase riigi tingimuste kohaselt väikeettevõtetele ettenähtud maksuvabastust rakendada.
• Maksuhaldur edastab eelteated asjaomaste liikmesriikide maksuhalduritele. Kui eelteates märgitud liikmesriikide maksuhaldurid on kinnitanud isiku õigust nende riigis väikeettevõtetele ettenähtud maksuvabastust kasutada, väljastatakse isikule registreerimisnumber järelliitega „EX“.

 

Väikeettevõtjate aruandluskohustus

• Väikeettevõtete erikorra kohaselt kohaselt tuleb igal isikul, kellele on antud õigus rakendada erikorda, esitada kvartali kohta kvartalile järgneva kuu lõpuks teave kogu käibest kõikide liikmesriikide, sealhulgas Eesti kohta eraldi.
• Nende riikide kohta, kus käivet ei tekkinud, märgitakse „0“. Seega esimese kvartali kohta, mis hõlmab kalendrikuid jaanuar, veebruar ja märts, tuleb maksuhaldurile esitada teave aprillikuu jooksul.
• Teave esitatakse maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu, kasutades selleks isikule erikorra rakendamiseks antud registreerimisnumbrit. Summad esitatakse eurodes.

 

Pöördmaksustamise kohustuse vähendamine KMS § 3

• KMS § 3 lõikes 4 on sätestatud maksukohustuslase pöördmaksukohustus, ehk on loetletud ostutehingud millelt tuleb pöördmaksu arvestada.
• KMS § 3 lg 5 on nimetatud tehingud ja toimingud, millelt tekib maksukohustus piiratud maksukohustuslasel.
• Kavandatava muudatusega nähakse ette, et maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud isikul ei teki enam maksukohustust, kui teenus või kaup, sealhulgas kokkupandav kaup saadakse ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes on oma asukoha liikmesriigi maksuhaldurilt saanud Eestis väikeettevõtete erikorra rakendamiseks õiguse ja ta on kauba või teenuse arvele märkinud erikorra rakendaja registreerimisnumbri järelliitega „EX“.

Näide

Eestis registreeritud maksukohustuslane tellib Läti ettevõtjalt reklaamiteenust.

Üldreegli kohaselt tuleb Eestis registreeritud maksukohustuslasel sellise teenuse saamisel rakendada pöördmaksustamist, ehk arvestada sellelt teenuselt käibemaks Eestis.

Kui teenuse osutaja on Lätis registreeritud väikeettevõtete erikorra rakendajana ja talle on antud õigus erikorda Eestis rakendada, siis teenuse saajal Eestis teenuse saamiselt maksukohustust ei teki.

Sellisel juhul märgib Läti ettevõtja arvele registreerimisnumbri järelliitega „EX“, mis näitab, et tal ei teki Eestis maksukohustust ja seda ei teki ka pöördmaksustamise näol temalt teenuse saajal.

 

Teenuse ostmine väljapoolt Euroopa Liitu

• Ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult teenuse ostmine.
• Alates 01.01.2021 – UK
• Pöördmaksustamine.
• Piiratud maksukohustus.
• 1, 4, 5 ja 7.

 

Piiratud maksukohustuslane -?

• Eesti isik ja Eestis püsiva tegevuskoha alusel tegutsev välisriigi isik.
• KMS § 10 lg 5 ostetud teenus, ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult.
• Ühendusesiseselt soetatud kaupade maksustatav väärtus ületab 10 000 (välja arvatud aktsiisikaup ja uus transpordivahend).

Piiratud maksukohustuslase deklaratsioon

• Piiratud maksukohustuslane esitab KMD ainult selle perioodi kohta, kui ta maksustatavaid tehinguid teeb.

 

Mis teenuseid tuleb pöördmaksustada?

• KMS § 3 lg 4 p 2
• Teenustelt, mis on saadud ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis
• Ei pea pöördmaksustama:
• Teenus mis maksustatakse 0% maksumääraga
• Maksuvaba teenust
• Teenus, mis on seotud teise liikmesriigi või kolmanda riigi asukohaga
• Kasutatud kauba erikorra alusel müüdud kaupa
• Reisiteenuste erikorra alusel müüdud reisiteenust

 

Üritustega seotud käibe tekkimise koht

KMS § 10 lõike 2 punktides 2 ja 2¹ ning lõike 4 punktis 2 ja 2¹ on sätestatud käibe tekkimise koht, kui osutatakse kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus-või meelelahutusüritusteenust või messi või näitusega seotud teenust või nimetatud üritustele sissepääsu teenust või sissepääsuteenusega seotud kõrvalteenust.

Selliste teenuste käibe tekkimise koht on erinevalt üldreeglist ürituse toimumise koht. Ehk, siis loetakse asukohamaaga seotud käibeks.

 

Üritustega seotud käibe tekkimise koht (2)

• KMS muudatusega täpsustati, et ürituse toimumise kohast lähtuvalt ei määrata käibe tekkimise kohta, kui teenus osutatakse voogedastuse teel või muul viisil virtuaalselt.
• Virtuaalselt osutatavad teenused on oma olemuselt elektroonilised teenused ja maksustatakse vastavalt selliste teenuste maksustamise reeglitele.

 

Üritusega seotud käive lõpptarbijale

• Muudetakse KMS § 10 lõike 2 punkti 2 ja lõike 4 punkti 2, mis puudutavad üritustega seotud teenuste käibe tekkimise kohta, kui teenus osutatakse isikule (eraisikule), kes ei ole maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik või ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik.
• Muudatusega täpsustatakse, et ürituse toimumise kohast lähtuvalt ei määrata käibe tekkimise kohta, kui üritus edastatakse voogedastuse teel või muul viisil virtuaalselt.

 

Üritusega seotud käive lõpptarbijale (2)

• Kui kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- või meelelahutusüritusteenust või messi või näitusega seotud teenust osutatakse eraisikule, siis sellise ürituse edastamisel voogedastuse teel või muul viisil virtuaalselt, on teenuse osutamise kohaks isiku elu- või asukoht.
• Mis tähendab, et kui seni maksustati eraisikule pakutavad üritusega seotud teenused ürituse toimumise kohas, siis

Alates 2025 maksustatakse ürtituse voogedastuse teel või virtuaalselt toimumise korral teenus teenuse saaja isiku elu- või asukohas. Järelikult saab selliste teenuste maksustamisel edaspidi kasutada OSS erikorda.

Näide

• Kui näituse füüsiline toimumise koht asub Eestis, kuid seda näitust on võimalik lisaks füüsiliselt näitusesaali külastamisele külastada ka virtuaalselt, siis sellise virtuaalse näituse külastusõiguse müümisel on teenuse osutamise koht teenuse saaja elu- või asukoht või püsiv tegevuskoht (elektrooniliselt osutatav teenus).
• Kui sellise teenuse saaja on teise liikmesriigi maksukohustuslane, siis teenus maksustatakse Eestis 0% määraga ja maksukohustuslasest teenuse saajal tekib teises liikmesriigis sellelt teenuselt maksukohustus.
• Kui sellise teenuse saaja on teise liikmesriigi füüsiline isik, siis Eestis asuval teenuse osutajal tekib teenuse saaja riigis maksukohustus juhul, kui isiku piiriülene KMS §-s 10¹ sätestatud käive ületab 10 000 eurot kalendriaastal.
• Seega kokkuvõtteks, olenemata üritustega seotud teenuste saaja isikust, selliste teenuste virtuaalsel osutamisel on teenuse osutamise koht teenuse saaja elu- või asukoht või püsiv tegevuskoht.

 

Uusehitis vs kasutatud ehitis

• KMS § 16 lg 2 p 3
• Uusehitise müük on sundkorras koos käibemaksuga.
• Kasutatud ehitise müük on maksuvaba käive.
• Uue seaduse järgi on kuni 1 aasta kasutuses olnud ehitis ikka veel uus.

 

Käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära arvutamine

Varem kehtinud KMS § 19 lg 1 kohaselt tekib isikul käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustus kui isiku tehtavate KMS § 1 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tehingute (välja arvatud põhivara võõrandamine ning ühendusesisene kaugmüük teisest liikmesriigist Eestisse) maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 40 000 eurot.

Registreerimiskohustust ei teki, kui isiku kogu maksustatava käibe moodustab nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav käive, välja arvatud kauba ühendusesisene käive ja KMS § 10 lõike 4 punktis 9 nimetatud teenuse käive, kui teenust osutatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele.

Sätet ei kohaldata internetipõhist kauplemiskohta omavale isikule KMS § 4 lõikes 13 sätestatud juhul. Teiste sõnadega tähendab see seda, et varem arvestati registreerimise piirmäära sisse ka väljaspool Eestit tekkinud käive.

 

Käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära arvutamine (2)

Muudatuste kohaselt on nii, et Eestis tekkiva maksukohustuse tekkimise piirmäära arvestusse arvatakse üksnes käive, mille tekkimise koht on Eestis.

Loetelu tehingutest, mis arvatakse maksukohustuse tekkimise piirmäära arvestusse, sätestatakse KMS § 19¹ lõikes 3.

Võrreldes varem kehtinud korraga lisati piirmäära arvestusse kindlustus- ja finantsteenuste ning kinnisasja kasutusse andmise ja kinnisasja käive, kui need ei ole juhusliku iseloomuga.

Kui kinnisasi on arvel kaubana, siis läheb tema müük registreerimise piirmäära hulka, kui tegemist ei ole juhusliku tehinguga.

 

Käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära arvutamine (3)

• Endiselt ei arvata piirmäära hulka põhivara käivet.
• Kuna piirmäära arvestusse arvatakse üksnes selline käive, mille tekkimise koht on Eestis, jääb võrreldes varem kehtinud korraga käibe piirmäära arvestusest välja näiteks KMS § 10 lõike 4 punktis 9 nimetatud teenuse käive, kui teenust (näiteks tõlke-, konsultatsiooni- või õigusteenus, või transpordivahendi lühiajaline renditeenus) osutatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele või ettevõtlusega tegelevale välisriigi isikule.
• Isikul ei teki siiski maksukohustuslasena registreerimise kohustust, kui kogu tema käibe moodustab maksuvaba käive ja nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav käive, välja arvatud kauba ühendusesisene käive.

 

Kasutatud kauba edasimüügi erikord – keskmine marginaal

KMS § 41 lõike 3

Maksustatav väärtus on ostu-müügi hinna vahe, mida on vähendatud selles sisalduva käibemaksu võrra.

Käibemaksudirektiivi art 318.

Kogu edasimüüdud kaupade ostu- ja müügihindade vahe.

Vajalik maksuhalduri nõusolek.

 

Registreerimise piirmäära arvutamine marginaali arvestuse korral

Isikud, kes rakendavad KMS §-des 40, 41 või 42 sätestatud erikorda, mille kohaselt käibemaks arvestatakse kasumimarginaali alusel, peavad edaspidi käibe piirmäära arvestamisel lähtuma § 12 lõikes 1 sätestatud üldreeglist, mitte marginaali suurusest.

See on oluline muudatus Eesti halduspraktikas, sest varasemalt on maksuhaldur just rõhutanud, et kui maksustatava väärtuse leidmine toimub kasumi marginaali alusel, siis toimub ka käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäär arvutamine samadel alustel.

 

Kasutatud kauba edasimüügi erikorda laiendati

• KMS §-s 41 on sätestatud kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikord.
• Eelnõu kohaselt täpsustatakse KMSi § 41 lg 5 sõnastust vastavalt käibemaksudirektiivi artiklis 314 sätestatule.
• Lõike 5 sõnastust muudetakse tulenevalt alates 2025. a 1. jaanuarist kehtiva direktiivi artikli 316 muudatusest, mille kohaselt on õigus erikorda rakendada originaalkunstiteose edasimüügil lisaks sellele, kui teos on ostetud autorilt või autoriõiguse valdajalt, ka juhul kui teose müüb edasimüüjale teine maksukohustuslane, kes erikorda ei rakenda.
• Enne käibemaksudirektiivi muudatust oli selline õigus üksnes juhul, kui liikmesriik oli kehtestanud originaalkunstiteostele vähendatud käibemaksumäära. Eestis sellist vähendatud määra ei ole kohaldanud ja seetõttu pole sellist olukorda seni ka kõnealuses erikorras sätestatud.

 

Teise liikmesriigi väikeettevõtja registreerimiskohustuse puudumine Eestis

• KMS § 19 täiendatakse uue lõikega 11, mille kohaselt on teise liikmesriigi ettevõtlusega tegeleval isikul maksustatava käibe tekkimisel Eestis õigus sarnaselt Eesti ettevõtjaga kohaldada väikeettevõtjatele ettenähtud maksuvabastust kuni kalendriaasta käibe piirmäära 40 000 euro ületamiseni tingimusel, et sellise isiku kalendriaasta käive ühenduses ei ületa 100 000 eurot.
• Selleks, et nimetatud tingimustele vastav teise liikmesriigi isik saaks käibemaksukohustuseta Eesti tegutseda, tuleb tal esitada oma asukohariigi maksuhaldurile eelteade väikeettevõtete erikorra rakendamiseks.
• Kui selline isik rakendab juba mõnes teises liikmesriigis väikeettevõtjatele ettenähtud käibemaksuvabastust, siis Eestis käibemaksuvabastuse rakendamiseks peab ta esitama oma asukohariigi maksuhaldurile esitatud eelteate asjakohase muudatuse.

 

Kasutatud kauba edasimüügi erikorra kasutamine

• Ostab 1000 ja müüb 2000 eest.
• 2000-1000=1000/1,22 = 819,67 maksustatav väärtus

KMD rida 1 – 819,67 ja rida 4 – 180,32

2. 2000 + 440 = 2440

KMD rida 1 – 2000 ja rida 4 – 440

 

Teise liikmesriigi väikeettevõtja registreerimiskohustuse puudumine Eestis (2)

• Eelteates esitatud andmete alusel saab maksuhaldur hinnata isiku vastavust maksuvabastuse rakendamiseks kehtestatud tingimustele.
• Kui maksuhaldur kinnitab isiku käibemaksuvabastuse tingimustele vastavuse, siis isiku asukohariigi maksuhaldur annab isikule erikorra rakendamiseks registreerimisnumbri järelliitega „EX“ või eelteate muudatuse korral kinnitab juba isikule antud registreerimisnumbri vastavalt eelteate muudatusele Eestis käibemaksuvabastuse kohaldamiseks.

Näide

• Kui Lätis asukohta omav ettevõtlusega tegelev isik võõrandab Eestis asuvale füüsilisele isikule seadme koos paigaldamise teenusega, mille kogumaksumus ei ületa 40 000 eurot, tekib Läti ettevõtjal maksukohustus Eestis.
• Tulenevalt kavandatavast väikeettevõtete erikorras, kui Läti ettevõtja on esitanud Läti maksuhaldurile eelteate Eestis väikeettevõtete erikorra rakendamiseks ja saanud selleks registreerimisnumbri, siis tal antud juhul Eestis maksukohustust ei teki.

 

Käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise alused

• Varem kehtinud KMS § 22 lõike 1 kohaselt võis maksukohustuslasena registreeritud isik esitada avalduse enda registrist kustutamiseks, kui tema prognoositav maksustatav käive ei ületa järgneva 12 kuu jooksul KMS § 19 lõikes 1 sätestatud piirmäära.
• Muudatusega täiendatakse isiku maksukohustuslasena registrist kustutamise tingimusi, et need oleks vastavuses kehtestatava uue regulatsiooniga, mis annab isikutele võimaluse liidus väikeettevõtete erikorra alusel maksuvabastust rakendada.
• Sellest tulenevalt lisati tingimus, et kui isiku käive on ületanud jooksval ja eelneval kalendriaastal KMS § 19 lõikes 1 sätestatud piirmäära 40 000 eurot, ei kustutata isikut maksukohustuslasena registrist ja tal tuleb kuni tingimuste täitmiseni jätkata tegevust maksukohustuslasena.

 

Sisendkäibemaksu mahaarvamise muudatused

• KMS § 29 lõike 1 kohaselt oli isikul õigus oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatud tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaks.
• Seoses § KMS 19¹ sätestatud võimalusega rakendada teises liikmesriigis väikeettevõtete erikorda, ehk maksuvabastust, piiratakse sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust nende kaupade ja teenuste osas, mida kasutatakse erikorra alusel kaupade võõrandamiseks või teenuste osutamiseks.

Näide

• Eesti maksukohustuslane osutab Lätis füüsilisele isikule kinnisasja remonditeenust.
• Sellisel juhul on Eesti ettevõtjal valik, kas registreerida ennast maksukohustuslasena Lätis või rakendada Lätis KMS § 19¹ alusel väikeettevõtete erikorda.
• Eesti maksukohustuslasel on selline valik eeldusel, et erikorra rakendamiseks on tingimused täidetud.
• Kui ettevõtja registreerib ennast maksukohustuslasena Lätis, on tal õigus ka sisendkäibemaksu tagastusele.
• Juhul, kui ettevõtja valib väikeettevõtete erikorra rakendamise, siis tal Lätis maksukohustust ei teki ning tal puudub õigus Lätis teenuse osutamiseks kasutatavate kaupade ja teenuste sisendkäibemaksu mahaarvamiseks.

 

Põhivara siendkäibemaksu arvestus

• Senise praktia alusel lähtutakse prognoosist.
• Täna kehtiv praktika nõuab korrigeerimist iga kalendriaasta lõpul vastavalt tegelikule kasutusele.
• Kasutuse otstarve võib iga kasutusaasta muutuda.
• Kavandatava muudatuse kohaselt tuleb isikul põhivara kasutusele võtmisel teha kogu sisendkäibemaksu osas ümberarvestus lähtuvalt sellest, mille jaoks see esmalt kasutusele võetakse.

Näide

2025. a hakatakse ehitama hoonet, mis kavandatakse võõrandada.

• Ehituskuludelt tasutakse käibemaksu 100 000 eurot ning see arvatakse sisendkäibemaksuna oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha.
• Ehitis valmib 2026. a maikuus, kuid esialgsed plaanid on muutunud ja see võetakse 2026. a juunikuus kasutusele eluruumi üüriteenuse osutamiseks.
• Kuna kasutusotstarve muutus, tuleb teha mahaarvatud sisendkäibemaksu osas ümberarvestus.
• Seega 2026. a juunikuu käibedeklaratsioonil vähendatakse mahaarvamisele kuuluvat sisendkäibemaksu 100 000 euro võrra.

 

Maksuhaldur hakkab ise käibedeklaratsioone genereerima 1. jaanuar 2027

• 2023-2025 arendusprojekt.
• Vormipõhine arvestus muutuks andmepõhiseks.
• Liidetakse KMD ja VD.
• Andmed edastatakse otse maksukohustuslase raamatupidamisest maksuhaldurile.
• Seni genereeris deklaratsiooni raamatupidamistarkvara.
• Tulevikus genereerib maksuhaldur ise.
• Säilib võimalus esitada andmeid ka manuaalselt või failist laadides.

 

Maksuhaldur hakkab ise käibedeklaratsioone genereerima (2)

• Põhimõte, et andmeid esitatakse vaid korra.
• Käike mida maksuhaldur saab ise kontrollida, pole enam vaja näidata (sõiduautode arv).

 

Vaimse tervise teenus – käibemaksuvaba teenus

• Muudatus annab aluse lisada vaimse tervise teenus käibemaksuga mittemaksustavate sotsiaalteenuste loetellu.
• KMS § 16 lõikes 1 punktis 4 on sätestatud SHS-is nimetatud sotsiaalteenused, mida käibemaksuga ei maksustata, sealhulgas ka need teenused, mida osutavad KOV-id.
• Tulenevalt sellest, et eelnõuga lisatakse SHSi uue teenusena vaimse tervise teenus, täiendatakse eelnõuga ka KMS § 16 lõike 1 punkti 4 viitega SHS § 156 lõikele 39 (vaimse tervise teenus).

 

Käibemaksumäära muutuste mõju 2025

• Käibemaksumäära tõusuga seoses ei nähta ette üleminekusätteid, seega kõik maksumaksjad peavad ise nende riskidega arvestama.
• Varasemalt KMS § 46 lg 25 ettenähtud 20% maksumäära kasutamine kuni 2025. aasta lõpuni, muudetakse ära.
• 20% maksumäära saab pikaajaliste lepingute puhul kasutada vaid kuni 30.06.2025.

Maksuvaba käive

• Laenuintressid
• Väärtpaberite võõrandamine
• Kinnisasi
• Kinnisasja rent
• KMD rida 8.
• Pikaajalised teenused tuleb deklareerida vähemalt korra 12 kuu jooksul.

Panga hoiuseintress versus laenuintress

• Pangas raha hoidmine
• Kontsernikonto
• Laenud

 

Ühendusesisene kaugmüük

• Ühendusesisene kaugmüük on kauba võõrandamine ja toimetamine võõrandaja poolt või eest teise liikmesriiki seal maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule.
• Välja arvatud:
• Uus transpordivahend.
• Paigaldatav või kokkupandav kaup.
• Deklareeritakse Eestis kuni 10 000 piirmäär ületatakse.

 

Kaugmüügi deklareerimine Eestis alates 01.07.2021

• Kuni 10 000 euro täitumiseni maksustatakse Eestis.
• Piirmäära arvestus kõikide riikide peale ja ka OSS erikorra peale kokku.
• MOSS erikord laienes ulatuslikult ja uus nimi OSS.
• OSS deklaratsiooni andmeid KMD ei dubleerita.

 

OSS deklaratsioon

• Registreerimine MTA veebilehel elektrooniliselt
• Esitatakse kord kvartalis kvartalile järgneva kuu lõpuks
• Andmeid säilitatakse kuni 10 aastat.
• Maksu makstakse läbi Eesti maksuhalduri kliendi asukoha riiki.
• Kohaldamine on vabatahtlik
• OSS deklaratsiooni alusel ei saa teise liikmesriigi sisendkäibemaksu maha arvata.

 

IOSS erikord – Import One Stop Shop

• Ühenduseväline kaugmüük
• Saavad registreerida:
• EL ettevõtjad
• EL välised ettevõtjad
• Internetipõhised kauplemiskohad
• Postioperaatorid, kullerfirmad

 

IOSS deklaratsioon

• Registreerimine MTA veebilehel elektrooniliselt
• Ühenduseväline kaugmüük
• Esitatakse kord kuus kuule järgneva kuu lõpuks
• Andmeid säilitatakse kuni 10 aastat.
• Maksu makstakse läbi Eesti maksuhalduri kliendi asukoha riiki.
• Kohaldamine on vabatahtlik
• IOSS deklaratsiooni alusel ei saa teise liikmesriigi sisendkäibemaksu maha arvata.

 

Kas OSS ja IOSS deklaratsioone tuleb esitada ka siis kui müüki ei toimu?

• Kui erikorra kasutaja ei tee maksustamisperioodi jooksul ühtegi erikorraga hõlmatud tehingut ja tal ei ole vaja teha parandusi eelmiste perioodide deklaratsioonide kohta, siis esitatakse nullsummaline deklaratsioon.
• (Rakendusmääruse 2019/2026 artikkel 59a).

 

OSS muutmine, parandamine?

• OSS deklaratsiooni parandatakse alati jooksvalt, mitte ei minda vana deklaratsiooni muutma.

 

Kokkupandav või paigaldatav kaup

• KMS § 2 lg 3 p 2
• Paigaldatav või kokkupandav kaup on kaup, mis võõrandatakse ja paigaldatakse või pannakse kokku võõrandaja poolt või tema eest teises liikmesriigis ja mille paigaldamise või kokkupanemise maksumus ületab 5% tehingu maksustatavast väärtusest.
• KMD rida 9.

 

Teises riigis asukohaga seotud käive

• Üritustega seotud käive.
• Toitlustus ja restoraniteenus.
• Transpordivahendi lühiajaline rent.
• OSS erikord füüsilisele isikule müügil
• KMD kui B2B.
• Ei kajasta KMD-l kui on juba teises liikmesriigis registreeritud käibemaksukohustuslaseks.