Intervjuu
- 12.05.25, 07:30
Prisma Peremarketi finantsjuht: natuke peab olema ka oraakel, aga kristallkuuli asemel on Power BI ja närvid kui terastraat
Kolme aastakümne pikkune kogemus nii Eesti kui ka rahvusvaheliste kontsernide finantsjuhina on andnud Merje Aavasalule selge taju, kuidas ebakindlal ajal sihti hoida. Praegu juhib ta Prisma Peremarketi ja Sokotel Viru hotelli finantse.
-
Finantsjuht Merje Aavasalu
„Praegune majanduskliima on kui tormine meri – vaevu jõuame ühest lainest läbi, kui järgmine juba silmapiiril. Ebastabiilsus ei ole erand, see on uus normaalsus,“ ütles Aavasalu. „Finantsjuht on kui visionaar ja ellujääja, kriisiaegne kindral ning võib-olla natuke ka oraakel. Ainult et kristallkuuli asemel on tal Power BI ja närvid on tal kui terastraat.“
Aavasalu leiab, et finantsjuhi igapäevatöö tähendab kaose keskel ratsionaalsuse säilitamist – arvude taga tuleb näha mustreid ning riske tuleb mõista enne, kui need kriisiks muutuvad.
Kui veel hiljuti oli jätkusuutlikkus strateegiakoosolekute võtmesõna, siis nüüd kõlab hoopis teine toon – ellujäämine.
Kui alles hiljuti oli jätkusuutlikkus Aavasalu sõnul iga strateegiakoosoleku võtmesõna ja rohereformide tempo määras tulevikuinvesteeringute suuna, siis nüüd kõlab laua taga hoopis teine toon – ellujäämine. „Tänapäevane finantsjuht ei vaata ainult eilset aruannet, vaid peab tunnetama, kuhu homne liigub – ja tegutsema juba täna,“ ütles ta.
Aavasalu on kahe erineva äritegevusega kontserni finantsjuht. Sektori eripära määrab, millele finantsjuht oma töös enim keskendub. Jaekaubanduses jälgitakse Aavasalu sõnul tarneahela tõhusust, laovarude optimeerimist ja hinnastrateegiate toimimist ostukorvide dünaamika põhjal. Hotellinduses on aga esmatähtsad täituvus, keskmine hind (ADR), personali- ja operatiivkulude kontroll. Kulude kontroll on muidugi oluline ka jaekaubanduses ja sarnane on seegi, et mõlemas sektoris on muutuste tempo kiirem kui kunagi varem ning see nõuab pidevat kohanemist.
Raamistik emaettevõttelt, operatiivsus kohapealt
Tütarettevõtte finantsjuhina peab Aavasalu tegutsema kindlas raamistikus, mille seab emaettevõte, ent otsustama operatiivtasandil võimalikult iseseisvalt. See tähendab pidevat tasakaalu otsimist.
Ühelt poolt vajavad kohalikud turud paindlikkust ja kiireid lahendusi pingelises konkurentsis, teisalt dikteerib kontsern oma strateegilise suuna. Tulemuseks on tihti olukorrad, kus tuleb teha raskeid valikuid – näiteks investeeringud, mille ROI ei ole siin ilmne, kuid toetab kontserni laiemat eesmärki. See nõuab oskust mitte ainult numbreid analüüsida, vaid mõista ka äriloogikat ja siduda seda suurema visiooniga.
Tuleb teha raskeid valikuid – näiteks investeeringud, mille ROI ei ole siin ilmne, kuid toetab kontserni laiemat eesmärki.
Aavasalu on veendunud, et tehniline taip ja arusaam digilahendustest on saanud finantsjuhtimise lahutamatuks osaks. Ta on olnud mitmes ettevõttes digitaliseerimisprotsesside eestvedaja ning suutnud automatiseerimise abil tõsta raamatupidamisüksuste efektiivsust ligi kolmandiku võrra.
Üheks oluliseks tööriistaks Aavasalu igapäevatöös on saanud tehisintellekt – ta kasutab AI-lahendusi näiteks prognoosimudelites ja kõrvalekallete analüüsimisel. Jaekaubanduses on võimalik AI abil efektiivistada elektroonilist dokumentatsiooni (EDI) andmevahetust – tellimuste, arvete ja saatelehtede – valideerimisel. Lisaks rakendatakse AI-d tarneahelas, kus see aitab parandada tooteinfo kvaliteeti ja kättesaadavust läbi PIM-süsteemide ( Product Information Management ).
„AI on oluline tööriist, aga mõtlemine peab jääma inimestele – just nii sünnivad parimad otsused,“ selgitas Aavasalu. Automatiseerimine ja tehisintellekti rakendamine võimaldab tema sõnul kuni 95-protsendist täpsust ja vabastab töötajad rutiinist, et nad saaksid keskenduda sisulisemale ja strateegilisemale tööle.
Pika karjääri jooksul on Aavasalu jõudnud arusaamiseni, et finantsjuhtimise edu ei peitu ainult kulude kontrollis või täpsetes aruannetes, vaid ka selles, kuidas tiim töötab.
Kui protsessid sujuvad ja inimesed saavad kasutada oma teadmisi ja initsiatiivi, sünnib kultuur, kus motivatsioon ei tule käsust, vaid huvist. Tulemuseks on dünaamiline, sisuline töökeskkond, kus silmad säravad ja töö lihtsalt sujub start-up’ilikult loomuliku energiaga.
Kui protsessid sujuvad ja inimesed saavad kasutada oma teadmisi ja initsiatiivi, sünnib kultuur, kus motivatsioon ei tule käsust, vaid huvist.
Seejuures rõhutab Aavasalu juhtimise eetilist mõõdet ja vastutust andmete kvaliteedi eest: finantsjuht peab tagama, et sisendandmed oleksid täpsed ja usaldusväärsed, sest kogu analüüs ja otsustamine baseerub nendele.
Eesti ja Soome erinevused
Töötades Soome omanikega ettevõtetes, näeb Aavasalu teravalt kahe naaberriigi ettevõtluskultuuride erinevusi. Eesti maksusüsteem on tema sõnul küll paindlikum ja ettevõtjasõbralikum – näiteks on seda reinvesteeritud kasumi mittemaksustamine –, kuid regulatiivne surve on hakanud kasvama.
„Eestis jääb vahel mulje, nagu oleks ettevõtlus eelduslikult seadusevastane tegevus,“ ütles Aavasalu kriitiliselt. Tema hinnangul vajavad Eesti riiklikud kontrollinstitutsioonid mõttemuutust: ettevõtja ei ole kurikael, vaid väärtuse looja. Ta näeb ohtu liigses sõltuvuses väliskapitalist, sest mõne suure välisettevõtte lahkumine võib majandust raputada. Rohkem tuleks tema arvates toetada kodumaist ettevõtlust ja väikeettevõtjate kasvu – mitte ainult loosungites, vaid maksusüsteemi ja halduspraktikate kaudu.
Töö kõrvalt leiab Aavasalu aega ka endale. Ta on investeerimishuviline, armastab reisimist, ajalugu ja arhitektuuri ning peab lugu täielikult digivabadest nädalavahetustest. Ka pere, koduloomad ja sport on tema jaoks olulised maandajad. Ta peab oluliseks kogukondlikku toetust ja omavahelist mõttevahetust – olgu siis sõprade, vanade klassikaaslastega või ettevõtjate võrgustikes. Mentorlus ja kogemuste jagamine on miski, mis rikastab ka tema enda tööd.
Merje Aavasalu
on töötanud mitmetes rahvusvahelistes ja Eesti kapitalil põhinevates ettevõtetes. Ta on töötanud mitmekesise äritegevuse portfelliga kontsernides, mille tegevusvaldkonnad on ulatunud mööblitööstusest, jaekaubandusest ning hotellindusest kuni ehitusmaterjalide tootmise, panganduse ja kinnisvaraarenduseni. Samuti on tal kogemus rohegaasi tootmise, vee- ja liivakarjääride haldamise ning põllumajandussektoris.
Merjel on tugev oskus kohandada finantsjuhtimist erinevates tööstusharudes, toetades ettevõtteid nii stabiilsel kasvul kui ka keerukate restruktureerimiste käigus. Lisaks praktilisele juhtimiskogemusele on ta tegutsenud koolitajana raamatupidamise ja finantsjuhtimise valdkonnas, jagades oma teadmisi ja kogemusi nii erialaspetsialistide kui ka juhtide arengusse.
Loe lisaks: Prisma tarneahela lihtsustamine 4DOC EDI-ga – Telema
Loe lisaks: Soome e-arved | E-arved kõigile Soome klientidele – Telema
Loe lisaks: EDI- ja e-arved: siga ja kägu – Telema
Loe lisaks: Miks valis 40-miljonilise käibega ettevõte oma äritarkvarapartneriks just Directo?
Loe lisaks: Kuidas raamatupidaja enda töö osavamaks teha saab?