Kohustuste- ja Omakapitali arvestus raamatupidamises
Kohustuste arvestus
Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel lasuv kohustus
- mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel;
- millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist.
Kohustused tekivad tavapärase äritegevuse käigus. Näiteks ettevõttel ostes kaupa järelmaksuga tekib kohutis müüja eest, arvestades töötasult makse tekib kohustis Maksu-ja Tolliameti ees, võttes laenu tekib tagasimaksu kohustis laenuandja ees jne
Kohustused võivad tekkida ka teatud aja möödumisel. Näiteks kohustus maksta võetud laenudelt intressi või välja vahetada müüdud tooted garantiiaja jooksul.
Bilansis on kohustused liigitatud:
- Lühiajalisteks kohustusteks;
- Pikaajalisteks kohustusteks.
Lühiajalised kohustused kuuluva tasumisele ühe aasta jooksul. Mõnikord kaasneb lühiajaliste kohutuste tasumisega uute kohustuste teke, mida nimetatakse lühiajaliste kohustuste refinantseerimiseks.
Enamiku bilansis kajastatavate lühiajaliste kohustuste suurus on teada. Sellised kohustised põhinevad lepingutel (tarnelepingud, töövõtulepingud, laenulepingud jms) või seadustel (käibemaksuseadus, tulumaksuseadus jms). Seetõttu on fikseeritud ka nende tasumise aeg.
Hinnangulised lühiajalised kohustised on sellised, milliste tekkimine on kindel, kuid nende suurust ja tekkimise aega ei saa täpselt määratleda (näiteks garantiieraldised, preemiaeraldised jms).
Potentsiaalne kohustis on selline kohustis, mis võib muutuda reaalseks kohustiseks sõltuvalt sellest, kas teatud sündmus toimub või mitte (hagid, kohtuprotsessid jms.)
Lühiajalised kohustused
Lühiajaliste kohustisi kajastatakse bilansis järgmiselt:
Laenukohustused
Siin näidatakse tasumisele kuuluvad lühiajalised laenud, mis omakorda jagatakse järgmisteks kirjeteks:
- lühiajalised laenud ja võlakirjad – lühiajalised (kuni 12 kuud) laenud, võlakirjad, arvelduskrediit jm finantseerimise eesmärgil tekkinud võlakohustused
- pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil – pikaajaliste laenude ja kapitalirendikohustuste see osa, mis kuulub tagasimaksmisele lähema 12 kuu jooksul
- konverteeritavad võlakohustused – lühiajalised vahetusvõlakirjad või eelisaktsiad, mida on võimalik konverteerida ettevõtte aktsiate või osade vastu.
Võlad ja ettemaksed, mis lühiajalised võlad ja saadud ettemaksud liigitatuna põhiliste gruppide kaupa:
- võlad tarnijatele
- võlad töövõtjatele
- maksuvõlad
- muud võlad
- saadud ettemaksed
Lühiajalised eraldised, mis on kohustused, mille realiseerumise aeg ja summa pole kindlad, realiseeruvad tõenäoliselt lähema 12 kuu jooksul või ettevõtte tavapärase äritsükli käigus (näit. garantiieraldised, restruktureerimiseraldised, eraldised kohtuvaidlustega kaasnevate võimalike kulude jaoks jne).
Kannete näited:
Lühiajalised laenud
Ettevõte võtab laenu
D Pangakonto
K Lühiajalised laenud
Laenult arvestatakse intressi
D Intressikulu
K Intressivõlg
Tasutakse intressi
D Intressivõlg
K Pangakonto
Laenu põhisumma tasumine
D Lühiajalised laenud
K Pangakonto
Pikaajaliste laenude tagasimaksete arvestus
D Pikaajalised laenud
K Pikaajaliste laenude maksed järgmisel perioodil
Konventeeritavad võlakohustused
Emiteeriti lühiajalisi vahetusvõlakirju nimiväärtuses 10000 eurot. Raha laekus pangakontole
D Pangakonto
K Konventeeritavad lühiajalised võlakirjad
Kui vahetusvõlakirja hind erineb võlakirja nimiväärtusest, võetakse erinevus arvele võla diskontona, kui võlakiri on nominaalhinnast väiksem. Kui võlakiri on nominaalhinnast suurem võetakse erinevus arvele konventeeritava võlakirja preemiana.
Võlakirjade vahetusel aktsiate vastu, on vahetusaktsiate emiteerimishinna määramisel võimalik lähtuda
- Tegelikust väärtusest, aluseks turuhind
- Bilansilisest väärtusest, aluseks võlakirja bilansiline maksumus
Võlad tarnijatele
D Kaup, materjalid jne
D Käibemaks
K Võlad tarnijatega
Palgavõlad
Näide: Palgakulu moodustab töötaja brutopalk, sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmaks.
Töötaja brutopalk kuus 1000 eurot. Tulumaksumäär 2015 20%, sotsiaalmaksumäär 33%. Töötaja palgast kinnipeetav töötuskindlustusmaks on 1,6% ja tööandja töötuskindlustusmaks 0,8%. Tulumaksuvaba miinimum 2016 170 eurot kuus. Maksuvaba tulu arvestatakse töötasust maha. Töötaja kohustuslik kogumispensioni määr on 2% või 3%.
Töötasu arvestust peetakse iga üksiku töötaja lõikes.
Töötasu arvestuse kanded on järgmised:
D Töötasukulu 1 000.-
D Sotsiaalmaksukulu 330.- (33% x 1 000)
D Töötuskindlustusmakse kulu 8.- (0,8% x 1 000)
K Võlg töövõtjale 805.20
K Sotsiaalmaksuvõlg 330.-
K Töötuskindlustusmakse võlg, töötaja 16.- (1,6% x 1 000)
K Töötuskindlustusmakse võlg, tööandja 8.- (0,8% x 1 000)
K Tulumaksuvõlg 158.80 (20% x 794 ) 1 000- 170 – 16 – 20=794.-
K Kohustusliku kogumispensioni võlg 20.- (2% x 1000)
Töötasude ja maksete ülekandmisel tehakse kanne:
D Võlg töövõtjale 805.20
D Sotsiaalmaksuvõlg 330.-
D Töötuskindlustusmakse võlg, töötaja 16.-
D Töötuskindlustusmakse võlg, tööandja 8.-
D Tulumaksuvõlg 158.80
D Kohustusliku kogumispensioni võlg 20.-
K Pank 1338.-
Töötajate palkamisega asutuses tekib töötajatele puhkuse andmise ja puhkusetasu maksmise kohustus.
Puhkusetasu maksmise kohustuse arvestamisel kasutatakse:
- Reserveerimismeetodit
- Jooksvat arvestust
Reserveerimismeetodi puhul kehtestatakse puhkusetasu määr tegeliku puhkusetasu ja tegeliku töötasu suhtena (koos maksudega).
Näiteks võib tegelik töötasu olla 300000.- ja puhkusetasu koos maksudega 30000.- , puhkusetasumäär on seega 10%.
Igakordsel palgaarvestusel arvutatakse ka puhkusekohustuse summa.
Raamatupidamise kirjend on:
D Puhkusetasukulu
K Puhkusetasukohustus
Konto Puhkusetasukohustus kreedit näitab puhkusekohustuse summat bilansipäevaks ja rohkem arvutusi teha pole vaja.
Jooksva arvestuse korral kirjendatakse töötaja puhkuseleminekul puhkusetasu kohe kulusse kandega:
D Puhkusetasukulu
K Puhkusetasukohustus
Majandusaasta lõpus inventeeritakse töötajate poolt väljateenitud, kuid veel maksmata puhkusetasusummad.
Inventeeritakse saamata jäänud puhkusepäevade arv töötajate kohta eraldi ja korrutatakse ühe päeva puhkusetasuga ja koos kohustuslike maksudega.
Kui puhkusekohustuse summa aasta lõpus suureneb või väheneb, tehakse korrigeerimiskanne.
Maksuvõlad
Maksuvõla kreeditkonto näitab tasumisele kuuluvat maksusummat, mis kajastatakse kohustisena.Maksuvõlad arvestatakse kehtivate maksuseaduste järgi. Jagunevad riiklikeks ja kohalikeks maksudeks.
Näide: Käibemaks on lisandunud väärtuse maks, km määr on enamuses kaupadelt 20%.
Arve esitamisel tehakse kanne:
D Ostjate tasumata summad 12000.-
K Käibemaks 2000.-
K Müügitulu 10000.-
Käibemaksu konto deebetis kajastatakse ostmisel makstud tagasiarvestamisele kuuluv käibemaks – sisendkäibemaks
D Kaubakulu 10000.-
D Käibemaks 2000.-
K Võlg tarnijale 12000.-
Dividendivõlad
AS deklareeris dividende 100000.- . Tehing kajastati järgmiselt:
D Jaotamata kasum 100000.-
D Tulumaksukulu 25000.-
K Dividendivõlg 100000.-
K Dividendi tulumaksu eraldis 25000.-
Dividendide väljamaksmise kanded:
D Dividendivõlg 100000.-
D Dividendi tulumaksu eraldis 25000.-
K Pangakonto 100000.-
K Dividendide tulumaksuvõlg 25000.-
Pikaajalised kohustused
Kohustus on üks ettevõtte võimalikke varade katteallikaid. Majandusüksuse varad võivad olla finantseeritud kas kohustuste või omakapitaliga.
Kohustust iseloomustavad järgmised omadused:
- on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel;
- kohustuse lõpetamine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist;
- kohustusel on usaldusväärselt mõõdetav (hinnatav) väärtus.
Kohustav sündmus on sündmus, mis tekitab ettevõttele kas juriidilise või tegevusest tingitud kohustuse. Juriidiline kohustus tuleneb lepingust (selle otseste või kaudsete tingimuste kaudu) või seadusandlusest või muust õiguslikust alusest
Kohustused kuuluvad varem või hiljem täitmisele või tasumisele. Seega on kohustus sisuliselt nõudeõigus äriühingu vastu.
Pikaajalised kohustused kajastatakse bilansis järgmiselt:
- Pikaajalised laenukohustused :
- laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused, pikaajaliste laenukohustuste (laenude, võlakirjade, kapitalirendikohustuste jne) see osa, mis kuulub tagasimaksmisele hiljem kui 12 kuu pärast;
- konverteeritavad võlakohustused. Pikaajalised vahetusvõlakirjad või eelisaktsiad, mida on võimalik konverteerida ettevõtte aktsiate või osade vastu.
- Muud pikaajalised võlad
Pikaajalised kohustused teiste sama kontserni ettevõtete ees või mitte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud pikaajalised kohustused.
- Pikaajalised eraldised
Kohustused, mille realiseerumise aeg ja summa pole kindlad; realiseeruvad tõenäoliselt hiljem kui12 kuu jooksul bilansipäevast (näiteks pensionieraldised, eraldised kohtuvaidlustega kaasnevate võimalike kulude jaoks jne).
- Sihtfinantseerimine
Põhivara sihtfinantseerimise käigus saadud toetused, mille puhul tuluna kajastamise tingimused ei ole veel täidetud.
Pika- ja lühiajalised kohustused tuleb õigesti kajastada majandusaasta aruandes. Selleks tuleb pikaajalised kohustused üle vaadata ja tõsta järgmisel majandusaastal täitmisele kuuluvate kohustuste vastavad osad lühiajaliste hulka.
Kohustusi võib veel liigitada lähtuvalt realiseerumise tõenäosusest:
- Tegelikud (teadaolevad, determineeritud) on sellised kohustused, mis tekivad lepingulistel või seaduslikel alustel ning on summaliselt ja realiseerimishetkega täpselt määratletud. Nende kohustuste hulka kuuluvad tasumata arved tarnijatele, pangalaenud, maksuvõlad, arvestatud kuid väljamaksmata palgavõlad töötajatele, ettemaksed kaupade või teenuste eest. Kohustuste arvelevõtmise aluseks on tarnijate poolt esitatud kaupade või teenuste arved, lepingud ning muud kohustuste tekkimist kajastavad dokumendid ning seetõttu puudub vajadus hinnangute rakendamiseks.
- Tingimuslikud kohustused on kohustused, mille enamus tingimusi (summad, maksetähtajad jne) on määratlemata. Hoolimata nendega seotud ebakindlusest on siiski tegemist võlgadega, mille kajastamine bilansis ja raamatupidamise aastaaruande lisades on kohustuste õige kajastamise eelduseks. Selliste kohustuste arvestus on raamatupidamise üks keerukamaid valdkondi, kuna tuleb rakendada hinnanguid. Nii tuleb juhtkonna kogemustest või eksperdi hinnangust lähtudes määratleda kohustuse olemus, seejärel bilansis kajastatav summa või lisades avalikustav info. Peamine, mida selliste kohutuste arvestuses tuleks vältida, on äärmustesse kaldumine: nende suuruse üle- või alahindamine. Samuti on oluline nende kajastamine ja avalikustamine tegelikest kohustustest eraldi.
Tingimuslike kohustustena saab käsitleda selliseid kohustusi, mis bilansipäeva seisuga ei ole reaalselt ettevõtte kohustused, kuid tulevikus aset leidvatest ja ettevõtte poolt mittekontrollivatest sündmustest võivad selleks muutuda. Neid liigitatakse lähtudes realiseerumisajast ja usaldusväärsest hinnangust kaheks rühmaks:
- eraldised. Eraldis on kohustus, mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad;
- potentsiaalseteks kohustusteks. Potentsiaalne kohustus on võimalik või eksisteeriv kohustus, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta.
Eraldis on kohustus, mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad.
Ettevõte kajastab oma bilansis eraldise juhul, kui:
- ettevõttel lasub enne bilansipäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline või tegevusest tingitud kohustus;
- kohustuse realiseerumine on tõenäoline ja
- kohustuse summat on võimalik usaldusväärselt mõõta.
Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks. Igal bilansipäeval hindab ettevõtte juhtkond vajadust uue eraldise moodustamiseks ning varemmoodustatud eraldise ümberhindamiseks või tühistamiseks. Eraldist kasutatakse ainult nende kulude katmiseks, mille jaoks eraldis algselt moodustati. Eraldise arvelt ei tohi katta muid kulusid, kuna see moonutatakse ettevõtte finantsaruannete objektiivsust.
Vastavalt RTJ-le tuleks bilansis kajastada eraldisena:
- Garantiieraldised. Juhul kui ettevõte annab enda poolt müüdud toodetele garantii, moodustatakse ettevõtte bilansis eraldis summas, mis on vajalik bilansipäevaks müüdud toodetega seotud garantiikohustuse rahuldamiseks. Kohustavaks sündmuseks on toodete müük. Eraldise hindamisel lähtutakse eelmiste aastate kogemusest.
- Eraldised kohtuvaidluste suhtes. Ettevõte moodustab oma bilansis eraldise kõigi kohtuvaidluste ja võimalike kohtuvaidluste suhtes, mille puhul:
- kohtuvaidlust põhjustav kohustav sündmus on toimunud enne bilansipäeva;
- kohtuvaidlusega kaasnevad ettevõttele tõenäoliselt teatud kulutused; ja
- kohtuvaidlusega kaasnevat tõenäolist kulutuse summat on võimalik usaldusväärselt hinnata.
Juhul kui ülaltoodud tingimused ei ole täidetud, ei moodustata bilansis eraldist, kuid kohtuvaidlusega seotud asjaolud avalikustatakse aruande lisades tingimusliku kohustusena.
- Eraldised kahjuliku lepingu suhtes. Kahjulik leping on selline leping, mille täitmisega kaasnevad kulutused ületavad lepingust saadavat majanduslikku kasu. Kahjulike lepingute suhtes tuleb moodustada eraldis summas, mis on väiksem kahest järgnevast: lepingu täitmisega kaasnev kahjum (s.o lepingust tulenevad tulud miinus lepingu täitmisega kaasnevad kulud) või lepingu katkestamisega kaasnev leppetrahv
- Eraldised keskkonnakahjustuste suhtes. Ettevõte moodustab oma bilansis eraldise enne bilansipäeva toimunud keskkonnakahjustuste suhtes juhul, kui:
- seadusandlus nõuab antud kahjustuste likvideerimist või hüvitamist; või
- ettevõte on oma senise keskkonnasõbraliku tegevuspraktikaga ja avalikustatud tegevuspõhimõtetega näidanud, et kavatseb keskkonnakahjustused vabatahtlikult likvideerida.
Keskkonnakahjustuste suhtes moodustatakse eraldis likvideerimisega kaasnevate kulutuste summas (koos võimalike lisanduvate trahvidega). Juhul kui ettevõte eelistab kahjustuse likvideerimise asemel tasuda trahve, tuleb eraldis moodustada tõenäolise trahvi summas.
- Restruktureerimiseraldised. Restruktureerimine on ettevõtte juhtkonna poolt konkreetse tegevuskava alusel läbiviidav ettevõtte tegevuse põhjalik ümberkorraldus, mille tagajärjel muutuvad oluliselt ettevõtte äritegevuse ulatus või selle teostuse viis. Restruktureerimiseraldis moodustakse ainult ühekordsete otseselt restruktureerimisest tulenevate kulutuste katteks, mis ei ole seotud ettevõtte restruktureerimisjärgse tegevusega.
- Pensionieraldised. Juhul kui ettevõte on võtnud endale kohustuse maksta oma töötajatele pensioni või muid töösuhtejärgseid hüvitisi, on ettevõte kohustatud oma bilansis moodustama eraldise pensioni või muude töösuhtejärgsete hüvitistega kaasnevate kulutuste katteks. Pensionieraldise moodustamisel peab ettevõte hindama järgmistel perioodidel tõenäoliselt maksmisele kuuluvate summade suurust ning arvutama nende nüüdisväärtuse. Pensionieraldise hindamisel võetakse arvesse pensioni õigustatud subjektide tõenäolist järelejäänud eluiga, eeldatavat inflatsiooni ja palgatõusu (juhul kui pensioni suurus on sõltuvuses nendest näitajatest).
Eraldis kajastatakse bilansis ainult juhul, kui selle realiseerumise tõenäosus on suurem kui 50% (st realiseerumine on tõenäolisem kui mitterealiseerumine). Juhul kui realiseerumise tõenäosus on väiksem kui 50%, eraldist bilansis ei moodustata, kuid võimalik kohustus avalikustatakse aruande lisades tingimusliku kohustusena
Potentsiaalne kohustus on võimalik või eksisteeriv kohustus, mille realiseerumine on vähem tõenäoline kui mitterealiseerumine või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata.
Näide: Ettevõtte vastu algatatud kohtuprotsessist tuleneda võiv kohustus (mida ettevõte tõenäoliselt ei kaota), ettevõtte poolt tagatud teise ettevõtte laen, millega tõenäoliselt ei kaasne kulusid (kuna teine ettevõte suudab ise oma kohustuse täita). Nende kohustuste puhul ei ole sündmuste tulevane areng objektiivselt prognoositav ning usaldusväärselt hinnatav, seetõttu ei kajastata neid ka bilansis, vaid info nende kohta avalikustatakse aastaaruande lisas. Siiski tuleb potentsiaalsetesse kohustustesse suhtuda ettevaatlikult: näiteks kohtuprotsessi kaotamisel tuleb kohustus tasuda, mis võib ettevõtte viia isegi pankrotini. Potentsiaalseid kohustusi, mille tekkimine on äärmiselt ebatõenäoline ei ole vaja avalikustada ka aastaaruande lisas.
Audiitorfirmad soovitavad tingimuslikke kohustusi eristada järgmiselt:
- kindel – kohustuse realiseerumise tõenäosus on 90% ja enam;
- tõenäoline – kohustuse realiseerumise tõenäosus on 50-90%;
- võimalik – kohustuse realiseerumise tõenäosus on 10-50%;
- ebatõenäoline – kohustuse realiseerumise tõenäosus on 10% või vähem.
Sellest lähtuvalt toimuks kohustuste kajastamine ja avalikustamine järgmiselt:
| Kindel | 90 – 100% | kohustus kajastatakse bilansis |
| Tõenäoline | 50 – 90% | eraldis kajastatakse bilansis kõige tõenäolisemas summas |
| Võimalik | 10 – 50% | potentsiaalne kohustus kajastatakse lisas |
| Ebatõenäoline | alla 10% | ei kuulu kajastamisele |
Näide: Kodumasinaid tootev ettevõte garanteerib oma toodete vahetuse kahe aasta jooksul e garantiiperiood on kaks aastat. Varasematel aastatel müüdud kodumasinatest on tagasi tulnud garantii korras 3%. Aruandeaasta jooksul müüdi 5 000 kodumasinat keskmise müügihinnaga 200 eurot. Raamatupidamisõiendi alusel kajastatakse garantiieraldis järgnevalt:
Arvestus (5 000 × 200 × 3%) = 30 000.-
D Garantiikulu 30 000.-
K Garantiieraldis 30 000.-
Järgmisel majandusaastal kajastatakse ebakvaliteetse kodumasina asendamine uuega järgmiselt (kõvaketta tootmisomahind on 150.- eurot):
D Garantiieraldis 150.-
K Valmistoodang 150.-
Rendiarvestus on seotud samuti kohustustega. Rentimine on osapoolte vaheline kokkulepe, mille järgi rendileandja annab oma vara rendiperioodi vältel ositi toimuvate rendimaksete eest rendilevõtjale (rentnikule) kasutamiseks. Rendiperioodi käsitatakse katkematu ajavahemikuna ja rendilepingut katkematu lepinguna.
Üldisemalt liigitatakse rentimist järgmiselt:
- kapitalirendiks
- kasutusrendiks
Rentide liigitus kapitali- ja kasutusrendiks baseerub kriteeriumil, millised riskid ja hüvitusjuhtumid lasuvad rendileandjal ja rentnikul. Riskid sisaldavad kahjumi võimalusi kasutama võimsustelt. Tehnoloogia vananemist või väärtuste muutust tingituna majanduslikust olukorrast.
Rendilepingu liigitamine kapitali- ja kasutusrendiks sõltub tehingu sisust, mitte lepingu juriidilisest vormist.
Kapitalirendiga on tegemist siis, kui kõik olulised riskid ja omandiõigusest tulenevad hüvised kanduvad üle rentnikule.
Kapitalirendi puhul peab olema täidetud vähemalt üks järgmistest tunnustest:
- renditava varaobjekti omandiõigus läheb üle rentnikule rendilepingu kehtivuse ajaks;
- rentnikul on renditava varaobjekti soodustingimustel eelisostuõigus ja lepingu jõustumisel on alust arvata, et ta seda õigust kasutab;
- rendilepingu kehtivus ületab 75% varaobjekti kasulikust tööeast;
- rendimaksete nüüdisväärtus moodustab 90% või enam renditava varaobjekti reaalsest väärtusest;
- renditav varaobjekt on spetsiifiline ja ainult rentnik saab seda ilma oluliste modifikatsioonideta kasutada.
Rentnik peab näitama kapitalirenti varadena ja kohustusena bilansis hinnates neid reaalväärtusesse. Renditud varade ja rendikohustuste saldeerimine ei ole lubatud. Rendikohustusi tuleb periodiseerida vastavalt tagasimakse perioodile nii lühiajaliseks kui pikaajaliseks kohustuseks.
Rendileandja kajastab kapitalirendi alusel väljarenditud vara oma bilansis nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas. Rentnikult saadavad rendimaksed jagatakse kapitalirendinõude põhiosa tagasimakseteks ja intressimakseteks (finantstulu).
Rentniku raamatupidamiskanded on järgmised:
D Renditud vara
K Pikaajaline v lühiajaline kohustis
Rendimakse tasumine:
D Pikaajaline v lühiajaline kohustis
K Pangakonto
Rendileandja kanded on järgmised:
D Pikaajaline v lühiajaline nõue
K Renditud vara
Rendimakse laekumisel:
D Pangakonto
K Pikaajaline v lühiajaline nõue
Kasutusrendi puhul olulised riskid ja hüvitusjuhtumid ei siirdu varade kasutajale.
Kasutusrendileping annab rentnikule õiguse vara kasutamiseks rendiperioodil, kuid vara jääb rendileandja omandusse. Rentnikul ei teki vara kasutusrendiga pikaajalisi kohustusi bilansis. Kasutusrendi makseid kirjendatakse rentniku poolt perioodikuludena.
Rendileandja kajastavad kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara oma bilansis analoogselt muule kajastatavale varale. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul tuludena.
Rendilepingute kajastamisel rakendatakse juhendit RTJ 9.
Rentniku rendikulu kajastatakse järgmiselt:
D Kasutusrendikulu
K Pangakonto
Rendileandja tulu kirjendatakse järgmiselt:
D Pangakonto
K Renditulu
Omakapitali nimetus bilansis sõltub ettevõtluse vormist.
Bilansis esineb omakapital järgmistel kirjetel:
- aktsiakapital või osakapital – emiteeritud aktsia- või osakapitali nimiväärtus;
- registreerimata aktsia- või osakapital – bilansipäevaks emiteeritud ja registreerimiseks esitatud, kuid äriregistris veel registreerimata aktsiad või osad;
- ülekurss (aažio) – aktsiate või osade emiteerimisel üle nimiväärtuse saadud tasu;
- oma osad või aktsiad (miinus) – ettevõtte valduses olevad (näiteks tagasiostetud) tema enda poolt eelnevalt emiteeritud aktsiad või osad;
- kohustuslik reservkapital – vastavalt äriseadustiku nõuetele moodustatud kohustuslik reservkapital;
- muud reservid – muudel eesmärkidel (näiteks selleks, et piirata vaba omakapitali hulka) moodustatud reservid;
- jaotamata kasum (kahjum) – eelmiste perioodide ja aruandeaasta akumuleeritud kasum/kahjum, mida ei ole dividendidena välja makstud ega ettevõtte poolt muul eesmärgil kasutatud (näit. aktsiakapitali või reservide suurendamiseks).
Omakapitali liigitatakse seotud ja vabaks omakapitaliks.
Seotud omakapitalist ei tohi teha omanikele väljamakseid v.a ettevõtte likvideerimisel, vabast omakapitalist võib teha omanikele väljamakseid.
Omakapitali arvestus osaühingus ja aktsiaseltsis on põhimõtteliselt sarnane.
Äriseadusliku kohaselt peab ettevõtte netovara olema vähemalt pool osa- või aktsiakapitalist, kuid mitte vähem kui seaduses ettenähtud minimaalne osa- või aktsiakapitali st vähemalt 2500 eurot osaühingu ning 2500 eurot aktsiaseltsi puhul.
Kui äriühingul on netovara vähem kui pool osa/aktsiakapitalist või vähem kui äriseadustikus nimetatud osa/aktsiakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud/aktsionärid otsustama:
- osa/aktsiakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osa/aktsiakapitalist ja vähemalt äriseadustikus nimetatud osa/aktsiakapitali minimaalse suuruse või
- muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena ühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osa/aktsiakapitalist ja vähemalt äriseadustikus nimetatud osa/aktsiakapitali minimaalse suuruse;
- osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või
- pankrotiavalduse esitamise.
Aktsiate- ja osakute arvestus
Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühingu osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega. Igal osanikul võib olla üks osa. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused. Osa kohta ei või välja anda väärtpaberit. Osaühingu osad võivad olla registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Osaühing võib suurendada osakapitali osaühingu omakapitali arvel sissemakseid tegemata (fondiemissioon). Fondiemissiooni võivad osanikud otsustada pärast majandusaasta aruande kinnitamist ja kasumi jaotamise otsustamist aruande ja kasumi jaotamise otsuse alusel. Fondiemissiooni võib läbi viia ka vahebilansi alusel, mis peab olema koostatud ja kinnitatud majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi koostamiseks ja kinnitamiseks ettenähtud korras. Fondiemissiooni korral suurendatakse osaniku osa võrdeliselt tema osa nimiväärtusega. Sellega vastuolus olev otsus on tühine. Fondiemissiooni korral suurendatakse ka osaühingule kuuluvaid oma osasid.
Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot. Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused. Aktsia võib välja lasta nimiväärtusega aktsiana või nimiväärtuseta aktsiana. Nimiväärtusega ja nimiväärtuseta aktsiate samaaegne väljalaskmine ja kasutamine ei ole lubatud. Kõikidele nimiväärtuseta aktsiatele vastab võrdne osa aktsiakapitalist. Ühele nimiväärtuseta aktsiale osaks langev aktsiakapitali osa (aktsia arvestuslik väärtus) määratakse aktsiakapitali jagamisel aktsiate arvuga. Aktsia väikseim nimiväärtus või arvestuslik väärtus on 10 senti. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 senti, peab see olema 10 sendi täiskordne. Ettevõtte omanikel võivad olla erinevad õigused ettevõtte juhtimisel ja dividendide saamisel. Sellest lähtuvalt jagatakse aktsiad:
- eelisaktsiad;
- lihtaktsiad
Eelisaktsia on hääleõiguseta aktsia, mis annab eesõiguse dividendide saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Eelisaktsiate nimiväärtuste või arvestuslike väärtuste summa ei või olla suurem kui 1/3 aktsiakapitalist. Põhikirjaga võib ette näha, et eelisaktsia annab hääleõiguse teatud otsuste vastuvõtmisel (piiratud hääleõigus). Eelisaktsia omanikule makstakse dividend välja enne dividendi väljamaksmist teistele aktsionäridele. Dividend määratakse põhikirjas protsendina aktsia nimiväärtusest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui aktsiaseltsil ei ole jaotatavat kasumit või sellest ei piisa, võib eelisaktsia omanikele dividendi täielikult või osaliselt maksmata jätta. Maksmata osa liidetakse järgmisel aastal makstava dividendiga, arvestades sellele juurde intressi seaduses sätestatud suuruses. Kui eelisaktsia omajale ei ole kahe majandusaasta jooksul dividendi täielikult välja makstud, omandab eelisaktsia omaja hääleõiguse. Eelisaktsia omanik kaotab hääleõiguse selle majandusaasta viimasel päeval, mille jooksul dividend täielikult välja maksti.
Lihtaktsia omanikul on hääleõigus aktsionäride üldkoosolekul. Tal on õigus saada dividende, mille suurus määratakse aktsionäride üldkoosolekul. Ettevõtte likvideerimisel jaotatakse netovara proportsionaalselt aktsionäride osale.
Ülekurss – ehk aažio tekib, kui aktsiaid või osasid emiteeritakse kõrgemas hinnas kui on nende nimiväärtus. Ülekurssi võib kasutada ettevõtte kahjumi likvideerimiseks, kui seda pole võimalik katta eelmiste perioodide jaotamata kasumi, kohustusliku reservkapitali või muude reservide arvelt. Samuti võib ülekurssi kasutada aktsia või osakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel.
Lausendid omakapitali arvestusel
Märgiti aktsiaid
D Nõuded aktsionäridele
K Märgitud aktsiad
Märgitud aktsiate eest laekus
D Arvelduskonto
K Nõuded aktsionäridele
Osaühingu asutamisel rahalise sissemakse tegemine osakapitali
D Arvelduskonto
K Osakapital
Osaühingu asutamisel mitterahalise sissemakse tegemine osakapitali
D Masinad ja seadmed
K Osakapital
Aktsiate müüki üle nimiväärtuse tehakse kanded
- Märgitakse aktsiad müügihinnaga
D Nõuded aktsionäride vastu
K Aktsiakapital
K Ülekurss
2.Antakse üle peale raha laekumist ostjatele
D Arvelduskonto
K Nõuded aktsionäride vastu
Omaaktsiad tekivad siis kui ettevõte ostab aktsiaid v osakuid tagasi. Oma aktsiate tagasi ostmine on üks kasumieraldise vorme. Omaaktsiate arvestust võib pidada kas soetusmaksumuse või nimiväärtuse meetodil. Mõlema meetodi puhul on omakapital ühesuurune, kuid erineva sisestruktuuriga.
Soetusmaksumuse meetodit rakendatakse eeldusel, et tagasiostetud omaaktsiad suunatakse uuesti müüki, nimiväärtuse meetodit siis, kui oma aktsiad tühistatakse. Kuna soetusmaksumuse meetod on lihtsam, kasutatakse seda raamatupidamispraktikas sagedamini.
Omaaktsiate soetamine. Kuna aktsiate tagasiostutehingut ei kajastata kontol “Aktsiakapital”, seetõttu aktsiakapital selle tehingu tulemusena ei muutu. Bilansis muutub omakapitali üldsumma, sest konto “Omaaktsiad” kajastatakse miinusmärgiga omakapitalis.
Omaaktsiate arvelevõtmisel soetusmaksumuses koostatakse järgmine kanne:
D Omaaktsiad
K Arvelduskonto
Kui omaaktsiate müügihind ületab soetusmaksumuse, näidatakse vahe kontol “Ülekurss”. Kui omaaktsiate soetusmaksumus ületab nende müügihinna, vähendatakse konto “Ülekurss” saldot. Kui saldot sellel kontol ei ole või selle jäägist ei piisa omaaktsiate müügikahjumi katmiseks, vähendatakse eelmiste perioodide jaotamata kasumit.
Näide: AS ostab aktsionärilt aktsiaid tagasi 100 aktsiat hinnaga 1500.- eurot tk. Aktsiate nimiväärtus on 1000.- eurot.
D Omaaktsiad 100000.-
D Ülekurss 50000.-
K Pank 150000.-
Kohustuslik reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse või põhikirja alusel. Kui põhikirjas on ette nähtud reservkapitali moodustamine, siis ei või see olla väiksem kui 1/10 osakapitalist. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, lõpetatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvelt. Reservkapitali võib osanike otsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta osaühingu vabast omakapitalist (eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja põhikirjas ettenähtud reservkapitali arvelt), samuti osakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha osanikele väljamakseid.
Äriseadustikus on kehtestatud põhimõte, mille kohaselt osaühingu osanikud olid vabad otsustama ja valima, kas moodustada reservkapital või mitte.
Juhul kui asutajad soovivad edaspidi moodustada reservkapitali, siis tuleb see sätestada põhikirjas ja reservi suurus ei või olla väiksem kui 1/10 osakapitalist.
Reservkapitali moodustamise lõpetamiseks tuleb koostada osanike otsus, samuti tuleb muuta ühingu põhikirja ning kaotada sellest reservkapitali reguleerivad sätted.
Kannete näited:
Kohustusliku reservkapitali moodustamine
D Aruandeaasta puhaskasum
K Kohustuslik reservkapital
Kohustusliku reservkapitali kasutamine
D Kohustuslik reservkapital
K Aruandeaasta kahjum
Muud reservid luuakse vabast omakapitalist (aruandeaasta puhaskasum, eelmiste perioodide jaotamata kasum). Neid võib moodustada aktsiaseltsi otsusega. Reservid võivad olla üld- või kindla sihitusega (teatud vara soetamiseks või kulude tegemiseks, fondiemissiooni läbiviimiseks, näiteks Fondiemissiooni reserv). Reserve kui seotud omakapitali ei saa maksta dividendideks. Reservi jääk kantakse tagasi jaotamata kasumisse või muudetakse aktsiateks kui plaanitud eesmärk on saavutatud.
Dividendide arvestus
Dividende saab maksta puhaskasumi arvelt kinnitatud aastaaruande alusel. Osaühingu juhatus teeb ettepaneku dividendide suuruse kohta, mille kinnitab osaühingu üldkoosolek. Üldkoosolek ei või kinnitada suuremat dividendi, kui on juhatuse ettepanek. Dividendide väljakuulutamisel:
- võetakse arvele dividendivõlgnevus ja selle arvelt vähendatakse eelmiste perioodide kasumit;
- Dividendidelt arvestatakse tulumaks, jooksvasse aastasse tekib tulumaksukulu ja samas ulatuses tulumaksuvõlg. Dividendi tulumaks moodustab 20/80 väljamakstud dividendi summast ja see tuleb riigieelarvesse üle kanda hiljemalt dividendi väljamaksmisele järgneva kuu 10. kuupäevaks. Dividendide tulumaks kajastatakse kasumiaruandes tulumaksukuluna.Tulumaks tuleb maksta siis kui dividendid reaalselt välja makstakse.
Raamatupidamislausendid dividendide arvestamisel:
Üldkoosolek kinnitas dividendid
D Jaotamata kasum
K Dividendivõlg
Võeti arvele dividendi tulumaksukohustus
D Ettevõtte tulumaks
K Tulumaksuvõlg
Maksti välja dividendid
D Dividendivõlg
K Raha
Kanti üle dividendide väljamaksmisel tulumaks
D Tulumaksuvõlg
K Raha
Kasumi ja kahjumi kajastamiseks kasutatakse kahte passivakontot, millel saldo võib olla ka deebetpoolel (sel juhul on tegu kahjumiga):
- Eelmiste perioodide jaotamata kasum
- Aruandeperioodi kasum või kahjum
Aruandeperioodi kasumi või kahjumi saldo on aruandeperioodi jooksul null, kajastub alles pärast tulu- ja kulukontode sulgemist.
Kasumi jaotust kajastatakse üldkoosoleku otsusega sel perioodil, millal üldkoosolek kasumi jaotuse otsustas.
Kanded:
Majandusaasta kasumi välja selgitamine
D Tulude ja kulude koondkonto
K Aruandeaasta kasum
Majandusaasta kahjumi välja selgitamine
D Aruandeaasta kasum
K Tulude ja kulude koondkonto
Loe edasi: https://rpteenus.ee/tooleping-palgaarvestus-puhkusetasu-toolahetused-juhatuse-liikme-leping/