Majandusaasta aruanne ja majandusaasta lõpetamine
Vastavalt raamatupidamise definitsioonile on majandusaasta aruanne üks raamatupidamise töö kahest tähtsamast väljundist. Raamatupidamise seaduses on majandusaasta aruande jaoks pühendatud terve kolmas peatükk. Käesoleva kursuse raames vaadatakse majandusaasta aruande koostamise detaile lähemalt eraldi peatükis. Järgnevalt on välja toodud raamatupidamise seadusest tähtsamad paragrahvid, mis defineerivad selle aruande ning toovad välja selle põhimõtted.
Majandusaasta lõpetamine on raamatupidamises erilise tähtsusega mitmel põhjusel. Majandusaasta lõppu jäävad erinevad tegevused, mis tuleb enne majandusaasta aruande koostamise juurde asumist sooritada. Iga majandusaasta lõpus suletakse tulude ja kulude kontod. Kuid olenevalt ettevõtte tüübist on lisaks kontode sulgemisele veel viia läbi järgmised tegevused:
Saldode kontroll – Nõuete ja kohustuste analüütiliste nimekirjade inventuur viiakse läbi aasta lõpu seisuga ja selle käigus saadetakse kõikidele deebitoridele ja kreeditoridele (avalikus sektoris tehingupartneritele) saldokinnituskirjad (saldoteatised). Soovitav on välja saadetud saldokinnituskirja(de) koopia(d) jätta ka oma asutuse/ettevõtte raamatupidamisse, et vajadusel tõendada nii nende välja saatmist kui neis sisalduvaid andmeid.
- saldode võrdlus;
Raamatupidamisandmete alusel koostatakse saldoteatised ning saadetakse need deebitoridele ja kreeditoridele palvega kinnitada saldot või esitada saldo summa oma raamatupidamisandmetel. Erinevuse korral selgitatakse sellepõhjus. Tähtaegselt tagastamata saldoteatiste summad peetakse õigeks.
Nõuete ja kohustuste inventuuride kohta koostatakse võrdlustabelid, milles deebitoride ja kreeditoride lõikes esitatakse väljasaadetud saldoteatiste summad ja tagastatud saldoteatiste summad ning erinevuste korral nende põhjused. Erinevuste kohta, mis ei selgunud, teeb tegevjuhtkond kirjaliku otsuse, mis on alus raamatupidamiskannetele.
- nõuete laekumise tõenäosuse hindamine;
Raamatupidamine valmistab ette tähtaegselt laekumata nõuete nimekirja, mille alusel tegevjuht hindab nõuete laekumise tõenäosust. Tegevjuhi kirjalik korraldus nõuete allahindluse ja/või lootusetute nõuete bilansist väljakandmise kohta on alus raamatupidamiskannetele.
- nõuete ja kohustuste klassifitseerimine lühi- ja pikaajaliseks;
Bilansipäeva seisuga vaadatakse üle nõuete ja kohustuste jagunemine lühi- ja pikaajaliseks ning tehakse vastavad raamatupidamiskanded.
- intressikandvate nõuete ja kohustuste tekkepõhine intressiarvestus;
Bilansipäeva seisuga kontrollitakse intressikandvate nõuete ja kohustuste tekkepõhise intressi, sealhulgas maksuvõla intressi kajastamist.
- maksusaldode inventeerimine;
Bilansipäeva seisuga võrreldakse maksusaldosid maksuameti kontokaardi väljavõtetega maksude lõikes ning erinevuste korral selgitatakse põhjus.
- eraldiste inventeerimine.
Bilansipäeva seisuga inventeeritakse moodustatud eraldised, mis võivad muutuda kas arvestusbaasi, maksumäära vms muutumise tõttu (nt garantiieraldis, dividendi tulumaksu eraldis).
Varade inventeerimine
Raamatupidamise seisukohalt on inventuuri eesmärgiks tegelike ja raamatupidamises arvestatud varade täpse vastavuse võrdlemine ja tulemuste kajastamine.
Varude ja põhivara hindamise aluseks on füüsiline inventuur. Füüsilise inventuuri eesmärgiks on fikseerida kogus, kvaliteet, turukõlblikkus, kasutusiga jne. Varude füüsilise inventuuri käigus mõõdetakse, kaalutakse, loetakse üle ning hinnatakse varusid (mittelikviidsed tuleks alla hinnata, kasutamiskõlbmatud maha kanda). Kohustuslik füüsiline inventuur ei peaks üldreeglina toimuma varem kui 2 kuud enne bilansipäeva. Inventuuri tulemused fikseeritakse dokumendil – inventuurilehel ehk inventuuriaktis. Inventuuride tegemine põhineb raamatupidamisseadusel ja inventeerimise kord kehtestatakse sise-eeskirjas või sise-eeskirja lisana.
Inventuuri läbiviimiseks moodustatakse ettevõtte juhi käskkirjaga inventuuri komisjon või mitu komisjoni, sõltuvalt ettevõtte suurusest. Komisjoni liikmete arvu osas ei ole erasektoris regulatsiooni, kuid avalikus sektoris on. Riigiraamatupidamise üldeeskiri ütleb, et riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse tegevjuhtkond määrab varude, materiaalse põhivara ja kinnisvara-investeeringute aastainventuuri läbiviijad, sh inventuuri läbiviimise eest vastutava(d) isiku(d). Varude ja materiaalse põhivara inventuuri komisjonid koosnevad vähemalt 2 liikmest, kellest kumbki ei ole inventeeritavate varade vastutav isik.
Inventuur viiakse läbi lugemislehtede alusel: varude inventuuri lugemislehed sisaldavad varu nimetust ja infosüsteemis kasutatavat mõõtühiku tähist. Põhivara lugemislehel sisalduksid andmed amortisatsioonimäära ja järelejäänud perioodi kohta, kuna vastasel juhul ei ole lugejatel võimalik inventuuri käigus anda hinnangut põhivarade järelejäänud eluea õigsuse ning võimalike alla- või ümberhindluste kohta. Täidetud ja komisjoni poolt allkirjastatud lugemislehtede alusel vormistatakse aktid, kus peab olema minimaalselt kolm veergu: varade füüsilised saldod, saldod infosüsteemist ja saldovahed. Vajadusel lisatakse varade ostuhinnad. Inventuuriaktid allkirjastatakse samuti inventuuri ja selle kokkuvõtet teostanud töötajate allkirjadega. Inventuuriakt on oluline dokument, millega fikseeritakse varade tegelikud saldod teatud ajahetkel. Komisjon teeb inventuuri aktide alusel ettepaneku kasutuskõlbmatuks muutunud vara mahakandmiseks, ülejääkide leidmisel selle arvelevõtmiseks ja väärtuse kaotanud vara allahindamiseks.
Varade hindamine
Lähtudes konservatiivsuse printsiibist ei tohi üle hinnata oma nõudeid ja tulusid ning alahinnata kohustusi ja kulusid. Hinnatavateks varadeks võivad olla ettevõtte aktsiad või osad, ettevõtte üksikud varad või varagrupid, nõuded, lepingud või kinnisvara. Lihtsustatult öeldes on vara õiglane väärtus summa, mida makstakse selle vara eest tavapärase turutehingu puhul. Õiglase väärtuse määramisel püütakse hinnata, milline on vara väärtus aktiivse turu korral, kus tehingu osapoolteks on asjatundlikud, huvitatud ning teineteisest sõltumatud osapooled. Traditsiooniliselt kajastatakse raamatupidamises varasid soetusmaksumuse meetodi järgi – varade väärtuseks on nende maksumus soetamise hetkel, vajadusel kantakse varad kasutusaja jooksul kuludesse ehk amortiseeritakse. Tänapäeva turumajanduslikus ühiskonnas ei huvita finantsaruannete kasutajaid siiski mitte niivõrd varade soetusmaksumus, vaid turuväärtus. Varade õiglases väärtuses kajastamine on põhjendatud üksnes siis, kui õiglane väärtus on usaldusväärselt määratav.
Eesti raamatupidamise seaduse kohaselt võib ettevõte valida, kas raamatupidamise aastaaruanne koostatakse Eesti hea raamatupidamistava või rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite (IFRS) kohaselt. Mõlemal juhul võib õiglases väärtuses kajastada näiteks:
- valdavat osa finantsvaradest;
- kinnisvarainvesteeringuid, st hooneid või maatükke, mida ettevõte enda tootmis- või haldustegevuses ei kasuta, kuid mida hoitakse renditulu või väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil;
- bioloogilisi varasid, nagu näiteks kasvav mets ja kariloomad;
- tavalisi materiaalseid põhivarasid (kehtivate juhendite kohaselt on Eestis tavaliste materiaalsete põhivarade ühekordne ümberhindamine lubatud üksnes siis, kui vara on soetatud enne 1995. aastat või kui vara soetusmaksumus ei ole usaldusväärselt määratav).
Korrigeerimis- ja lõpetamiskanded
Korrigeerimiskanded on raamatupidamiskanded, mis tehakse aruandeperioodi lõpul perioodi tulude ja kulude väljaselgitamiseks. Ettemakstud kulud on varana kajastatud väljaminekud, mis kantakse kuludeks järgnevatel perioodidel. Ettelaekunud tulu on kohustusena kajastatud raha laekumine, mis näidatakse tuluna tulevastes perioodides. Tekkepõhine tulu kajastatakse kasumiaruandes tuluna, raha võib laekuda hiljem. Tekkepõhine kulu kajastatakse kasumiaruandes kuluna, raha väljamakse võib toimuda hiljem.
Lõpetamiskannetega suletakse tulude ja kulude kontod ning tuuakse välja
aruandeperioodi tulem.
Kahjumi korral toimub kulude ja tulude kontode sulgemine analoogselt, deebet on asendatud kreeditiga.
Majandusaasta aruanne
Raamatupidamisaruanne koostamise alusprintsiibid
Raamatupidamisaruannete koostamisel, aga ka majandustehingute igapäevasel kajastamisel, tuleb lähtuda järgmistest alusprintsiipidest:
- Majandusüksuse printsiip – Raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus oma omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest.
- Jätkuvuse printsiip – Raamatupidamisaruannete koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust.
- Arusaadavuse printsiip – Raamatupidamisaruannetes esitatud informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajatele, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised.
- Olulisuse printsiip – Raamatupidamisaruannetes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on selline informatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtud majandusotsuseid.
- Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip – Raamatupidamisaruannete koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme.
- Tulude ja kulude vastavuse printsiip – Aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nendesamade tulude tekkimisega seotud kulud.
- Objektiivsuse printsiip – Raamatupidamisaruannetes esitatud informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne.
- Konservatiivsuse printsiip – Raamatupidamisaruandeid tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Samas ei ole õigustatud varade ja tulude sihiteadlik alahindamine või kohustuste ja kulude sihilik ülehindamine ning aruande kasutajate eest varjatud reservide tekitamine.
- Avalikustamise printsiip – Raamatupidamisaruannetes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate.
- Sisu ülimuslikkuse printsiip – Majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamisaruannetes lähtutakse nende sisust ka siis kui need ei ühti juriidilise vormiga.
RTJ muudetud variandis lisandub veel üks printsiip:
Tasakaal informatsiooni kogumiseks tehtavate kulutuste ja informatsioonist saadava kasu vahel – Aastaaruande koostamise tarbeks kogutavast informatsioonist saadav kasu aruande kasutajatele peaks olema suurem kui selle info kogumiseks tehtud kulutused.
Iga raamatupidamiskohustuslane on kohustatud, vastavalt raamatupidamise seadusele, koostama lõppenud majandusaasta kohta raamatupidamise aastaaruande. Aruande eesmärgiks on kajastada äriühingu vara, kohustusi, omakapitali ning majandustegevuse tulemust, kajastades neid läbi raamatupidamise aastaaruande, tegevusaruande, audiitori järeldusotsuse ja majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku. Tegevjuhtkonna deklaratsioon ei ole alates 2011.a majandusaasta aruandest kohustuslik.
- jaanuaril 2016 jõustunud raamatupidamise seaduse ja teiste sellega seonduvate seaduste muudatused toovad kaasa uuendusi majandusaasta aruande esitamisel. Mikro- ja väikeettevõtjatele on hea uudis nende halduskoormuse vähenemine.
Seni kehtinud raamatupidamise seadus reguleeris valdkonda juba 2002. aastast. Seaduse muutmine realiseerib arvestusala valdkonna kaasajastamise plaani ning samuti viib meie regulatsiooni vastavusse Euroopa Liidu õigusaktidega. Muudatuste sisuline eesmärk on parandada avalikkusele suunatud arvestusalase info kvaliteeti ja võrreldavust, ning samal ajal vähendada ka ettevõtete, eelkõige mikro- ja väikeettevõtete halduskoormust.
Peamised muutused võib jagada järgmistesse gruppidesse:
- Raamatupidamise direktiiviga seotud muudatused
- Tekib uus ettevõtjate liigitus: mikroettevõtja, väikeettevõtja, keskmise suurusega ettevõtja, suurettevõtja. Erinevatele ettevõtjatele rakenduvad erinevad aruandluse nõuded ning eelkõige vähendatakse mikro- ja väikeettevõtjate halduskoormust.
- Muutused konsolideeritud aruandluse esitamisel: väikesed konsolideerimisgrupid ei pea enam konsolideeritud aruannet esitama.
- Eesti finantsaruandluse standardiga seotud muudatused
Raamatupidamisarvestuse ja aruandluse aluste muutus: Eesti hea raamatupidamise tava asendub Eesti finantsaruandluse standardiga. - Avaliku sektori raamatupidamise korraldamise erisustega seotud muudatuse
Riigi raamatupidamiskohustuslastel ei ole majandusaasta aruande koostamise kohustust (v.a riigikontroll).
- Muudatused teistes seadustes
- Sihtasutuste ja mittetulundusühingute aastaaruande heakskiitmise protsess muudetakse sarnaseks äriühinguga.
- Muutuvad ülevaatuse ja auditi piirnormid.
Suurem osa nimetatud muudatustest jõustus 1. jaanuaril 2016. Seega tuleb 2016. aasta majandusaasta aruanne esitada juba uue seaduse nõudeid järgides. Raamatupidamisstandardeid (definitsioonid, kirjeldused) ning Raamatupidamise Toimkonda puudutavad punktid jõustuvad 1. jaanuaril 2017.
Raamatupidamise direktiiviga seonduvad muutused
Eesmärgid, mida arvestusala õigusaktide muutmisega sooviti saavutada, lähtuvad raamatupidamise direktiivi eesmärkidest:
- vähendada halduskoormust ja lihtsustada nõudeid väikeettevõtjate jaoks,
- suurendada finantsaruannete selgust ja võrreldavust ettevõtjate puhul, kelle osas on see elavama piiriülese majandustegevuse ja suurema väliste sidusrühmade arvu tõttu oluline,
- kaitsta kasutajate olulisi vajadusi, et säilitada neile vajalik arvestusteave.
Raamatupidamise seadusega kehtestati järgmine ettevõtete liigitus:
Mikroettevõtja – osaühing, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustised ei ole suuremad kui omakapital, üks osanik, kes on ka juhatuse liige, ja kelle müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot.
Väikeettevõtja – äriühing, kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 4 000 000 eurot, müügitulu 8 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest.
Keskmise suurusega ettevõtja – äriühing, kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 20 000 000 eurot, müügitulu 40 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest.
Suurettevõtja – äriühing, kelle näitajatest aruandeaasta bilansipäeval vähemalt kaks ületavad järgmisi tingimusi: varad kokku 20 000 000 eurot, müügitulu 40 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest.
Väike konsolideerimisgrupp – konsolideerimisgrupp, kelle aruandeaasta bilansipäeva konsolideeritud näitajatest rohkem kui üks ei ületa väikeettevõttele kehtestatud tingimusi.
Keskmise suurusega konsolideerimisgrupp – konsolideerimisgrupp, kelle aruandeaasta bilansipäeva konsolideeritud näitajatest rohkem kui üks ei ületa keskmise suurusega ettevõttele kehtestatud tingimusi.
Suur konsolideerimisgrupp – konsolideerimisgrupp, kelle aruandeaasta bilansipäeva konsolideeritud näitajatest vähemalt kaks ületavad keskmise suurusega ettevõttele kehtestatud tingimusi.
Kui äriühing lakkab täitmast vastava äriühingu rühmale seatud kriteeriume, mõjutab see äriühingu majandusaasta aruande koostamist käsitlevate erisätete kohaldumise lõppemist üksnes juhul, kui äriühing ei täida nimetatud kriteeriume kahel järjestikusel bilansipäeval.
Aruande koostamise põhimõtted:
Põhimõte “õige ja õiglane kajastamine” asendub põhimõttega “asjakohane ja tõepärane esitus”. Asjakohane on info, mille põhjal on võimalik langetada otsuseid. Selline info omab prognoosiväärtust, kinnitavat väärtust ning on oluline. Tõepärane on info, mis on täielik, neutraalne ja veavaba.
Asjakohasust ja tõepärasust suurendavad ka järgmised kvantitatiivsed tunnused – võrreldavus, kontrollitavus, asjakohasus ning arusaadavus.
Tabel Aruannete koostamise tingimused
Allikas: Mikro- ja väikeettevõtete aruandlus muutub lihtsamaks. Rmp.ee [2016] http://www.rmp.ee/raamatupidamine/raamatupidamine-yldiselt/mikro-ja-vaikeettevotjate-aruandlus-muutub-lihtsamaks-2016-02-02
Mikroettevõtja aruandlus
- Kasutatakse direktiiviga võimaldatud maksimaalset lihtsustamist ilma, et kahjustataks ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust.
- Aruandlus koosneb bilansist, kasumiaruandest ja kuni kolmest lisast. Lubatud on ka rohkem infot avalikustada ja esitada aruandlus kas väikeettevõtja või tänase regulatsiooni kohaselt.
- Mikroettevõtja aruanne on koostatud vastavusraamistiku kohaselt.
- Muutmata jääb äriseadustiku nõue, mille kohaselt tuleb äriregistrile esitada koos majandusaasta aruandega:
– kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanek
– müügitulu jaotus
– andmed jaotamisele kuuluva kasumiosa suuruse kohta
Muudetud mikroettevõtja aruanne koosneb:
- nõutud on kaks põhiaruannet – lühike bilanss seaduses nimetatud kohustuslike ridadega ja kasumiaruanne (mis on sisuliselt sama täna kehtiva kasumiaruandega);
- tegevusaruannet ei pea esitama;
- nõutud on vaid väga piiritletud lisainformatsiooni esitamine.
Väikeettevõtte aruandlus
Muudetud väikeettevõtja aruanne:
- nõutud on kaks põhiaruannet – pikk ja detailne bilanss ning kasumiaruanne (mis on sisuliselt sama täna kehtiva kasumiaruandega);
- nõutud on tegevusaruande esitamine;
- nõutud on maksimaalselt üheksa lisa, mille täitmine on kohustuslik vaid juhul, kui ettevõtjal on selliseid kirjeid ja need on olulised.
Üldised nõuded aruandlusele:
- Muudetakse järjepidevuse ja võrreldavuse printsiibi määratlust. Aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid ja esitusviisi (kehtiva raamatupidamise seaduse arvestuspõhimõtteid, aruandlusviisi ja aruandeskeeme). Esitusviisi ja arvestuspõhimõtteid tohib muuta, kui uus arvestuspõhimõte või esitusviis suurendab informatsiooni asjakohasust ja tõepärast esitust.
- Muudetakse avalikustamise printsiibi määratlust. Aastaaruandes tuleb esitada kogu informatsioon, mis võimaldab saada aruande kasutajatel, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised, raamatupidamiskohustuslase kohta asjakohast ja tõepäraselt esitatud infot. Finantsaruannete eesmärk on anda infot aruande kasutajatele, kel puudub võimalus nõuda aruannete koostamist oma infovajadustest lähtudes, et nad saaksid seda kasutada oma majandusotsuste tegemisel.
Millist infot peab majandusaasta aruandes andma, sõltub raamatupidamiskohustuslase suurusest.
Mikroettevõtja majandusaasta aruande eesmärk on anda aruande kasutajatele raamatupidamise seaduses nõutud infot mikroettevõtja finantsseisundi ja -tulemuse kohta.
Väikeettevõtja raamatupidamise aastaaruanne annab asjakohast ja tõepäraselt esitatud infot raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja -tulemuse kohta.
Suurettevõtja ja keskmise suurusega ettevõtja raamatupidamise aastaaruanne peab jätkuvalt andma asjakohast ja tõepärast infot raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, -tulemusest ja rahavoogudest.
Kokkuvõte mikroettevõtete ja väikeettevõtete aruandlusest:
Raamatupidamise direktiivist tulenevalt kehtestatakse väikeettevõtjale ja mikroettevõtjale kohalduvad raamatupidamise aastaaruande vormid.Mikroettevõtjatel muutub bilansi ja kasumiaruande detailsus vaid veidi (kirjeid on võrreldes tänasega vähem). Mikroettevõtjad peavad raamatupidamise aastaaruande lisades avalikustama üksnes seaduses nimetatud informatsiooni (kuni kolm lisa).
Väikeettevõtjatel on praegusega võrreldes kaks korda pikem ja detailsem bilanss (detailsemat infot bilansikirjete osas võib esitada ka lisades). Väikeettevõtjatel muutub nõutud raamatupidamise aastaaruande lisade arv, olenevalt ettevõtjast tuleb esitada maksimaalselt kuni üheksa lisa.
Kõik raamatupidamiskohustuslased peavad lähtuma seaduse lisas toodud bilansiskeemist ja ühest kasumiaruande skeemist.
Raamatupidamiskohustuslane, kes lähtub aruannete koostamisel taksonoomiast ja aruandevormidest, võib esitada bilansiskeemi kirjeid kasvavas likviidsuse järjekorras (kirjed algavad kõige vähem likviidsete varade kirjetega ja lõpevad kõige enam likviidsete varade kirjetega).
2017. aastal toimub raamatupidamisarvestuse ja aruandluse aluste muutus. Eesti hea raamatupidamise tava asendub Eesti finantsaruandluse standardiga.
Majandusaasta aruande osad on:
- Bilanss;
- Kasumiaruanne;
- Rahavoogude aruanne;
- Omakapitali muutuste aruanne;
Majandusaasta aruandele lisatakse:
- Audiitori järeldusotsus (kui on seadusega nõutud);
- Kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanek.
Raamatupidamise aastaaruanne
Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.
Aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest) ning lisadest.
Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse eesti keeles ja kasutatavaks vääringuks peab olema euro.
Raamatupidamise aastaaruannete võrreldavus
Raamatupidamise aastaaruandes esitatakse aruandeaasta ja sellele eelnenud majandusaasta võrreldavad arvnäitajad. Aruandeaasta nullväärtusega kirje esitatakse ainult siis, kui eelnenud majandusaastal oli sellel kirjel nullist erinev väärtus.
Kui aruandeaasta ja eelnenud majandusaasta arvnäitajad ei ole võrreldavad kas aruannete esitusviisi või arvestuspõhimõtete muudatuste tõttu aruandeaastal, tuleb eelnenud majandusaasta võrreldavad arvnäitajad ümber arvutada, viies need vastavusse aruandeaastal kasutatud esitusviisi ja arvestuspõhimõttega. Võrreldavate arvnäitajate ümberarvutamise põhjused ja korrigeerimiste summad, võrreldes eelmise majandusaasta raamatupidamise aastaaruande arvnäitajatega, esitatakse aastaaruande lisas. Juhul kui võrreldavate arvnäitajate ümberarvutamine ei ole võimalik või otstarbekas, tuleb see asjaolu koos põhjendustega esitada raamatupidamise aastaaruande lisas.
Raamatupidamise aastaaruande osad on:
- Bilanss
Bilanss kajastab majandusaasta lõpu kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali).
- Kasumiaruanne
Kasumiaruanne on tulude ja kulude aruanne ning kajastab ettevõtte aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit).
3.Rahavoogude aruanne
Rahavoogude aruanne kajastab ettevõtte aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid). Selles aruandes näitate aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks.
4.Omakapitali muutuste aruanne
Omakapitali muutuste aruandes kajastate aruandeperioodil toimunud muutusi ettevõtte omakapitalis. Aruandesse tuleb märkida omanike poolt kapitali tehtud sissemaksed ja omanikele tehtud väljamaksed, aruandeperioodi kasum või kahjum, arvestuspõhimõtete muutuste mõju, reservide suurendamine ja vähendamine ning muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud.
5.Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisade hulk aastaaruandes sõltub ettevõtte eripärast, kuid kindlasti peate aruandele lisama: selgituse, millisest raamatupidamistavast lähtuvalt olete raamatupidamise aastaaruande koostanud; aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted; selgitused põhiaru-annete oluliste kirjete ning nende muutumise kohta aruandeperioodil.
Bilanss
Raamatupidamiskohustuslane peab oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama raamatupidamise seaduse lisas toodud bilansiskeemi. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult.
Tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu (näiteks krediidiasutused, kindlustusandjad, investeerimisühingud, fondivalitsejad, mittetulundusühingud ja riigiraamatupidamiskohustuslased), võib raamatupidamiskohustuslane kasutada raamatupidamise seaduse lisas 1 toodust erinevat bilansiskeemi.
Varasid ja kohustusi ei saldeerita omavahel bilansis, välja arvatud juhul, kui ettevõttel on juriidiline õigus vara ja kohustuse tasaarveldamiseks ning on tõenäoline, et ta seda õigust kasutab.
Bilansikirjed
Käesoleva kursuse raames vaadeldi olulisemaid bilansikirjeid ja nende arvestust eraldi eelnevates peatükkides. Siinkohal on välja toodud Raamatupidamise seaduse lisas soovitatud bilansiskeem.
BILANSS |
|
| VARAD
Käibevara Raha Finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Bioloogilised varad Müügiootel põhivara Kokku käibevara
Põhivara Finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Bioloogilised varad Immateriaalne põhivara Kokku põhivara KOKKU VARAD
|
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Võlad ja ettemaksed Eraldised Sihtfinantseerimine Kokku lühiajalised kohustused Pikaajalised kohustused Laenukohustused Võlad ja ettemaksed Eraldised Sihtfinantseerimine Kokku pikaajalised kohustused KOKKU KOHUSTUSED Omakapital Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Registreerimata aktsiakapital või osakapital Ülekurss Oma aktsiad või osad Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) KOKKU OMAKAPITAL KOKKU KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL |
Kasumiaruanne
Raamatupidamiskohustuslane peab oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama ühte raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemidest. Kasumiaruande kirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele. Kasumiaruande kirjete alaliigendusi võib kasumiaruande asemel esitada lisades.
Kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest (näit. materjalikulud, tööjõukulud, amortisatsioonikulu). Skeemi 1 on üldjuhul lihtsam rakendada, kuna see ei nõua kulude jagamist ettevõtte erinevatele funktsioonidele. Skeemi 1 rakendavad sageli väiksemad ettevõtted, kellel puudub vajadus kulude liigenduseks funktsioonide kaupa, aga ka suuremad ettevõtted majandusharudes, kus on kujunenud rahvusvaheliseks tavaks koostada kasumiaruannet lähtudes kulude olemusest, mitte nende funktsioonist.
Kasumiaruande skeemis 2 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude funktsioonist ettevõttes (näit. müüdud toodangu maksumus, turustuskulud, üldhalduskulud). Skeemi 2 on tavaliselt keerulisem rakendada, kuna kõikide ärikulude juures on vaja otsustada, millise ettevõtte funktsiooniga on nad seotud. Teatud kulusid (näit. tööjõukulud) tuleb proportsionaalselt jagada erinevate funktsioonide vahel. Skeem 2 alusel liigendatud kasumiaruanne annab aruande kasutajatele parema ülevaate erinevate funktsioonide kulukusest ettevõttes, samas on kulude jagamine funktsioonidele subjektiivne ning erinevate ettevõtete skeem 2 alusel koostatud kasumiaruanded ei pruugi omavahel olla võrreldavad.
Sobiva kasumiaruande skeemi valikul tuleb lähtuda sellest, kumb liigendus annab aruannete kasutajatele parema ülevaate ettevõtte majandustegevuse tulemuse kujunemisest, võttes arvesse rahvusvahelist praktikat antud tegevusvaldkonnas. Üleminekul ühelt kasumiaruande skeemilt teisele tuleb tagasiulatuvalt (vastavalt uuele esitusviisile) korrigeerida ka eelmise perioodi võrreldavaid andmeid.
Kasumiaruande kirjete täpne koostis sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast ja selles väljakujunenud rahvusvahelisest praktikast. Iga raamatupidamiskohustuslane on kohustatud oma raamatupidamise sise-eeskirjas detailselt kirjeldama, milliseid tulusid ja kulusid millistel kasumiaruande kirjetel kajastatakse, ning järgima järjepidevalt sama liigendust.
Raamatupidamise seaduse lisas 2 kirjeldatust erineva kasumiaruande skeemi valikul tuleb lähtuda rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetest, vastavaid valdkondi reguleerivatest Raamatupidamise Toimkonna juhenditest ning rahvusvahelisest tavast antud tegevusalal; riigiraamatupidamiskohustuslase puhul ka riigi raamatupidamise üldeeskirja nõuetest.
Tulusid ja kulusid ei saldeerita omavahel kasumiaruandes, välja arvatud mitte-põhitegevusest tulenevad tulud ja kulud, mis on tekkinud ühest ja samast või mitmest sarnasest tehingust ja mis ei ole eraldivõetuna olulised. Kasumiaruandes tohib saldeerida põhitegevusega mitteseotud tulusid ja kulusid, kui see annab tõepärasemalt edasi tehingute sisu. Alljärgnevalt on toodud näiteid olukordadest, mil tehingust tekkinud tulu saldeeritakse vastava kuluga ning kajastatakse kasumiaruandes netosummana:
- Kasumeid/kahjumeid põhivara müügist kajastatakse netosummana (põhivara müügist saadud tulu miinus müüdud vara bilansiline maksumus);
- Rentniku rendikulu saldeeritakse kasumiaruandes sama pinna allrendist saadud rendituluga (eeldusel, et rentimine ei ole ettevõtte põhitegevus);
- Kasumeid/kahjumeid valuutakursimuutustest kajastatakse kasumiaruandes netosummana;
- Kohtuprotsessi tagajärjel tekkinud kulud saldeeritakse kasumiaruandes sama protsessi tulemusel tekkinud tuludega (näit. kompensatsioon kolmandalt osapoolelt);
- Kasumeid/kahjumeid kapitaliosaluse meetodi rakendamisest kajastatakse kasumiaruandes netosummana;
- Kasumeid/kahjumeid finantsinvesteeringute müügist ja ümberhindlusest kajastatakse kasumiaruandes netosummana.
Kasumiaruande kirjed
Kasumiaruande kirjete alaliigendusi (tähistatud tabelis tähtedega) võib kasumiaruande asemel esitada lisades. Sõltuvalt konkreetse raamatupidamiskohustuslase äritegevuse spetsiifikast võib osutuda vajalikuks teatud kirjete nimetusi või sisu muuta või lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, eeldusel, et see tuleb kasuks kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele. Selguse huvides on soovitatav esitada kulude kirjed kas sulgudes või miinusmärgiga.
Sobiva kasumiaruande skeemi valikul tuleb lähtuda sellest, kumb liigendus annab aruannete kasutajatele parema ülevaate ettevõtte majandustegevuse tulemuse kujunemisest, võttes arvesse rahvusvahelist praktikat antud tegevusvaldkonnas.
- Skeem 1 rühmitab kulud nende iseloomu järgi (tööjõukulud, amortisatsioon jne),
- Skeem 2 aga kulude funktsiooni järgi ettevõttes (müüdud toodangu kulu, turustuskulud, üldhalduskulud) s.t osa kuluartikleid jagatakse eri kulukohtade vahel laiali.
Kumba kasumiaruande skeemi on sobivam ettevõttes kasutada, otsustatakse igas ettevõttes eraldi ja pannakse kirja oma raamatupidamise sise- eeskirja. Kord valitud skeemi tuleks kasutada aastast aastasse, et tagada aruannete võrreldavus.
Skeemi 1 kasutavad sageli väiksemad ettevõtted ja teenindusettevõtted, mille kuludest suure osa moodustavad tööjõukulud ja amortisatsioonikulud ning puudub mõistlik alus nende kulude jagamiseks eri funktsioonide vahel.
Skeemi 2 kasutavad sagedamini suured tootmis- ja kaubandusettevõtted, kuna see annab tavaliselt parema ülevaate kulutuste eesmärkidest. Skeem 2 on investorile informatiivsem ja rahvusvaheliselt rohkem tunnustust leidnud, kuigi kasumiaruande koostamine on keerulisem ja nõuab komplitseeritud raamatupidamist.
KASUMIARUANNE |
|
| Skeem 1
Müügitulu Muud äritulud Põllumajandusliku toodangu varude jääkide muutus Kasum (kahjum) bioloogilistelt varadelt Valmis ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Mitmesugused tegevuskulud Tööjõukulud Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) |
Skeem 2
Müügitulu Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu Brutokasum (-kahjum) Kasum (kahjum) bioloogilistelt varadelt Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum)
|
Rahavoogude aruanne
Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid, rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks.
Rahavoogude aruande eesmärgiks on anda ülevaade ettevõtte poolt genereeritavast rahast ja ettevõtte poolt tarbitavast rahast, finantseerimisallikatest ning muutustest ettevõtte käsutuses olevas raha ja raha ekvivalentide hulgas. Rahavoogude aruandes avaldatav informatsioon on oluline selleks, et hinnata ettevõtte võimet genereerida raha ja raha ekvivalente, mis on omakorda aluseks ettevõtte väärtuse hindamisel.
Raha ekvivalentideks loetakse lühiajalisi (üldjuhul kuni 3 kuud) kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning millel puudub oluline turuväärtuse muutuse risk (näiteks lühiajalised deposiidid ja osalused rahaturufondides).
Ettevõtte rahaliste vahendite suurus muutub rahaliste vahendite laekumiste ja väljamaksete kaudu. Rahalised vahendid liiguvad ettevõttes järelikult kahes suunas – ettevõttesse sisse ja sealt välja. Rahavoona mõistetakse eelkõige nn neto rahavoogu, st rahaliste vahendite laekumiste ja väljamaksete vahet. Rahavoog on positiivne, kui laekumised ületavad väljamakseid. Rahavoog on negatiivne, kui väljamaksed ületavad laekumisi. Ettevõtte rahaliste vahendite jääk, mis kajastub bilansis iseloomustab rahaliste vahendite hetkeseisu. Rahaliste vahendite laekumised ja väljamaksed aga rahaliste vahendite liikumist perioodi jooksul. Rahavoogude aruanne kajastab ettevõtte rahaliste vahendite jääkide muutumist aruandeperioodi jooksul.
Muutumise teguritena vaadeldakse rahaliste vahendite liikumist kolme erineva tegevusvaldkonna
- äritegevuse,
- investeerimistegevuse,
- finantseerimistegevuse lõikes.
Rahavood äritegevusest
Ettevõtte igapäevase äritegevusega genereeritud raha hulk hõlmates kaupade tootmist, müümist, teenuste osutamist ning muud tegevust, mis ei kuulu investeerimise ja finantseerimise alla. Rahavoogude kujunemisel arvestatakse vaid niisuguseid tehinguid ja operatsioone, millega kaasnevad kulude puhul väljaminekud ja tulude puhul sissetulekud. Äritegevuse rahavoogude kajastamisel võib kasutada otse- või kaudmeetodit.
Otsemeetodi rakendamisel esitatakse brutosummadena kõik põhilised äritegevusega seotud laekumiste ja väljamaksete kategooriad, nagu näiteks:
- kaupade või teenuste müügist laekunud raha;
- kaupade, materjalide ja teenuste eest makstud raha;
- makstud palgad;
- makstud tulumaks (alternatiivina on lubatud dividendide maksmisega kaasnevat tulumaksu kajastada ka finantseerimistegevuse all);
- makstud intressid (alternatiivina on lubatud makstud intresse kajastada ka finantseerimistegevuse all).
Kaudmeetodi rakendamisel korrigeeritakse aruandeperioodi kasumit:
- mitterahaliste majandustehingute mõjuga (näiteks amortisatsioon, eraldise moodustamine);
- äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega; ja
- investeerimis- või finantseerimistegevusega seotud tulude ja kuludega (näiteks kasum põhivara või finantsinvesteeringute müügist).
Rahavood investeerimistegevusest
Investeerimine on põhivarade ning muude investeeringute, v.a raha ja raha ekvivalentide, soetamine ja võõrandamine. Investeerimistegevuse rahavood võimaldavad määrata tehtud väljaminekute piisavust genereerimaks vajalikke tulusid ja rahavooge tulevikus. Investeeringutest tulenevad rahavood tuleb esitada brutona (laekumised ja väljamaksed eraldi). Investeerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. Brutosummadena esitatakse kõik põhilised investeerimistegevusega seotud laekumiste ja väljamaksete kategooriad (ostmisel tehtud väljamaksed tuleb näidata eraldi müügil laekunud summadest), sealhulgas:
- materiaalse ja immateriaalse põhivara ost ja müük;
- kinnisvarainvesteeringute ost ja müük;
- tütar- ja sidusettevõtete ost ja müük;
- muude finantsinvesteeringute ost ja müük (finantsasutused kajastavad lühiajaliste finantsinvesteeringute ostu ja müüki äritegevuse all);
- teistele osapooltele antud laenud (v.a. finantsasutused, kelle jaoks laenude väljastamine on üks põhitegevustest);
- antud laenude laekumised (v.a. finantsasutused, kelle jaoks laenude väljastamine on üks põhitegevustest);
- kauplemiseesmärgil soetatud derivatiivide ost ja müük (v.a. finantsasutused, kelle jaoks see kuulub põhitegevuse hulka);
- saadud intressid ja dividendid (v.a. finantsasutused, kelle jaoks see on osa äritegevuse rahavoogudest; alternatiivina on lubatud saadud intresse ja dividende kajastada äritegevuse all ka muudel ettevõtetel).
Rahavood finantseerimistegevusest
Finantseerimine hõlmab tegevusi, mille tulemusena toimuvad muutused ettevõtte omakapitali ning laenude suuruses ja koosseisus. Rahavood finantseerimisest võimaldavad ennustada ettevõtte rahastajate ootusi tuleviku rahavoogudele. Finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. Brutosummadena esitatakse kõik põhilised finantseerimistegevusega seotud laekumiste ja väljamaksete kategooriad (mõlemad eraldi), sealhulgas:
- laenude saamine;
- saadud laenude tagasimaksmine;
- kapitalirendi maksed;
- aktsiate emiteerimine;
- omaaktsiate ostmine ja müük;
- dividendide maksmine
RAHAVOOGUDE ARUANNE |
| Kaudne meetod |
| Rahavood äritegevusest
Ärikasum (-kahjum) Korrigeerimised Põhivara kulum ja väärtuse langus Kasum (kahjum) põhivara müügist Muud korrigeerimised Kokku korrigeerimised Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus Varude muutus Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus Laekunud intressid Makstud intressid Makstud ettevõtte tulumaks Laekumised sihtfinantseerimisest Muud rahavood äritegevusest Kokku rahavood äritegevusest Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist Tasutud bioloogilise vara soetamisel Laekunud bioloogilise vara müügist Tasutud kinnisvarainvesteeringute soetamisel Laekunud kinnisvarainvesteeringute müügist Laekumised sihtfinantseerimisest Tasutud tütarettevõtjate soetamisel Laekunud tütarettevõtjate müügist Tasutud sidusettevõtjate soetamisel Laekunud sidusettevõtjate müügist Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel Laekunud muude finantsinvesteeringute müügist Antud laenud Antud laenude tagasimaksed Laekunud intressid Laekunud dividendid Muud väljamaksed investeerimistegevusest Muud laekumised investeerimistegevusest Kokku rahavood investeerimistegevusest Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud Saadud laenude tagasimaksed Arvelduskrediidi saldo muutus Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed Makstud intressid Laekumised sihtfinantseerimisest Laekunud aktsiate või osade emiteerimisest Laekunud omaaktsiate või osade müügist Tasutud omaaktsiate või -osade tagasiostmisel Makstud dividendid Makstud ettevõtte tulumaks Muud laekumised finantseerimistegevusest Muud väljamaksed finantseerimistegevusest Kokku rahavood finantseerimistegevusest Kokku rahavood Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses Raha ja raha ekvivalentide muutus Valuutakursside muutuste mõju Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus |
Rahavoo koostamise meetodid
- Otsemeetod – raha laekumised ja väljamaksed arveldatakse tähtsamate rühmade kaupa (kogusummadena ) brutolaekumiste ja väljamaksetena;
- Kaudne meetod – korrigeeritakse aruandeperioodi kasumit (kahjumit) mitterahalise iseloomuga tehingute ning periodiseeritud mineviku või tuleviku äritegevusega seotud raha laekumiste ja väljamaksete mõjuga.
Investeerimis- ning finantseerimistegevuse rahavood tuleb mõlema meetodi puhul esitada brutolaekumiste ja väljamaksetena.
Omakapitali muutuste aruanne
Omakapitali muutuste aruandes kajastatakse aruandeperioodil toimunud muutusi kõikides raamatupidamiskohustuslase omakapitali kirjetes.
Omakapitali muutuste aruandes tuuakse eraldi välja:
- kasumiaruandes kajastatud aruandeperioodi puhaskasum või –kahjum
- arvestuspõhimõtete muutuste mõju omakapitali kirjetele (näiteks jaotamata kasumi tagasiulatuv korrigeerimine seoses uue RT juhendi rakendamisega);
- vigade korrigeerimise mõju omakapitali kirjetele;
- omanike poolt tehtud sissemaksed omakapitali (näit. aktsiakapitali suurendamine);
- omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist (näit. dividendide maksed);
- tehingud omaaktsiatega;
- aktsiate ja osade tühistamised;
- reservide suurendamised ja vähendamised (sh muutused kohustuslikus reservkapitalis aktsiaseltsides);
- muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud.
Muutusi raamatupidamiskohustuslase aktsia- või osakapitalis ning muid olulisi muutusi omakapitali kirjetes selgitatakse raamatupidamise aastaaruande lisades.
Raamatupidamisaruannete vahelised seosed
Keskne raamatupidamisaruanne on bilanss, mis nätab ettevõtte finantsseisundit (vara ja kohustusi). Reeglina esitatakse bilansis kõrvuti bilansipäeva seisuga võrdluseks ka eelmise bilansipäeva seis.
Kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne on bilansiga seotud aruanded, mis täiendavad bilanssi ning milles antakse täiendavat informatsiooni eelmisest bilansipäevast selle bilansipäevani, mille seisuga on koostatud vaatlusalune bilanss (käesolev bilansipäev) toimunud muutuste kohta:
- Kasumiaruanne näitab eelnevast bilansipäevast käesoleva bilansipäevani teenitud tulusid ja tehtud kulusid st seda, millest on tingitud kasumi seisu muutus võrreldes eelmise bilansipäevaga;
- Rahavoogude aruanne näitab raha laekumisi ja väljamakseid eelnevast bilansipäevast käesoleva bilansipäevani st seda, millest on tingitud kasumi seisu muutus võrreldes eelmise bilansipäevaga;
- Omakapitali muutuste aruanne näitab eelnevast bilansipäevast käesoleva bilansipäevani omakapitalis toimunud muutusi (omanike sissemakseid, omanikele tehtud väljamakseid, teenitud kasumit või kahjumit) st seda, millest on tingitud omakapitali muutused võrreldes eelmise bilansipäevaga.
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Majandusaasta aruandes tuleb raamatupidamise aastaaruande lisades avalikustada:
- Millisest raamatupidamistavast on lähtutud;
- Kasutatud arvestuspõhimõtted;
- Selgitused põhiaruannete oluliste kirjete kohta ning nende muutumise kohta aruandeperioodil;
- Muud olulised asjaolud õige ja õiglase ülevaate andmiseks raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.
Raamatupidamise aastaaruande lisade loetelu ja on kehtestatud Raamatupidamise seadusega. Lisaks sellele on iga arvestusvaldkonna kohta avalikustamisele kuuluv informatsioon sätestatud vastavat valdkonda reguleerivas Raamatupidamise Toimkonna juhendis.
Tegevusaruanne
Tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal.
Raamatupidamise aastaaruande osa – tegevusaruanne ei ole formaalsus, vaid omab sisuliselt suurt tähtsust, sest annab ülevaate äriühingu tegevusest tervikuna ning võimaldab kujundada firma mainet avalikkuse silmis. On kujunenud väär arusaamine, et võrdluses teiste raamatupidamise aastaaruande osadega, on tegevusaruanne pigem formaalsus kui sisuliselt tähtsust omav dokument.
Tegevusaruande eesmärk on anda ülevaade äriühingu tegevusest tervikuna – nii toimunust kui ka planeeritavast. Seaduse kohaselt tuleb majandusaasta aruanne koostada ja kinnitada hiljemalt kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Samas võib poole aasta jooksul aga äriühingu majandustegevuses toimuda olulisi muudatusi – nii positiivseid kui negatiivseid. Just tegevusaruanne peab kajastama aruande koostamise perioodil aset leidnud tähtsamaid sündmusi, mis võivad oluliselt mõjutada järgmise aasta majandustulemusi.
Audiitorkontroll ja ülevaatus
Audiitorkontroll kuulub lahutamatult iga ettevõtte kontrolliprotseduuride juurde, see aitab tagada klientide ja partnerite usalduse ning pakub väärtuslikku teavet juhtimisel. Audiitor hindab sõltumatu spetsialistina, kas ettevõtte juhtkonna koostatud raamatupidamise aastaaruanne kajastab majandustegevust õigesti ja õiglaselt. Kinnitust raamatupidamisaruande õigsuse kohta kasutab küll eelkõige infotarbija väljastpoolt ettevõtet, aga samas pakub audiitorkontroll juhtkonnale lisaväärtust. Nimelt saab auditi käigus tagasisidet nii leitud puuduste kohta kui soovitusi nende kõrvaldamiseks, samuti ettepanekuid arvestussüsteemi tõhustamiseks. Olulisemad tähelepanekud esitatakse kirjalikult. Kontrolli käigus tehakse kindlaks riskikohad, mis võivad tekitada olulisi vigu aruandluses.
Ülevaatus
Finantsaruandluse ülevaatus ei ole veel audit. Ülevaatuse ulatus ja maht on tunduvalt väiksem kui auditi puhul, piirdudes peamiselt juhtkonna intervjueerimise ning analüüsidega. Seega ei anna ülevaatus kliendile nii suurt kindlust kui audit. Finantsaruandluse ülevaatus on alati kooskõlas rahvusvahelise standardiga.
Retsept, kuidas aastaaruande koostamine sujuvaks muuta, on igale ettevõttele individuaalne. Hea oleks enne majandusaasta aruande koostamist siiski läbi mõelda, mis eelmisel aastal valesti läks. Toome siin ära audiitorite poolt esitatud kümme lihtsat sammu, mida ei tohiks enne aruande koostamist unustada.
1. Juhatuse liikme aktiivne kaasamine. Raamatupidamise seaduse kohaselt on juhatus vastutav raamatupidamise aastaaruande koostamise ja selle sisu eest. Sestap ei saa lugeda heaks tavaks, kui juhatuse liige või liikmed näevad aruannet esimest korda alles seda allkirjastama asudes. Juhatuse tähelepanu on äärmiselt oluline juba aruande koostamise varajases etapis, alustades kasvõi tegevusaruandest. Tavaliselt teab ikka juhatus kõige paremini, mis aasta jooksul on ettevõttes ja ettevõtluskeskkonnas muutunud. Kindlasti ei ole vaja avalikustada tegevusaruandes tootmis- või ärisaladusi, kuid tegevusaruanne, kus kirjeldatakse, et käive tõusis x%, selgitamata miks, on suhteliselt infovaene ega rikasta ettevõtte esindusdokumenti. Kui ettevõttes on olemas juhatusest järgmised otsustajad, nt nõukogu või auditikomitee, tasub ka nendega aruande koostamise graafik ning ülevaatuste ajad kokku leppida. Just neil isikutel võib olla olulist infot, mis peaks aruandes sisalduma. Samuti ei ole sugugi harvad juhused, kus nõukogu ei ole tegevusaruandes toodud informatsiooniga täielikult nõus ja soovib infot muuta. Eelkõige võiks järgmise tasandi ülevaatus enne aruande allkirjastamist toimuda nendes ettevõtetes, kes esitavad mahukaid tegevusaruandeid.
2. Kontrolli, kas ettevõte on jätkuvalt tegutsev. Sageli jäävad tegevuse peatamise, lõpetamise või muud sarnased otsused pidama omanike või juhtkonna tasandile ning need avaldatakse töötajatele nii hilja kui võimalik. Kui ettevõtte omanikud on otsustanud tegevuse lõpetada, ei kehti majandusaasta aruande koostamisel enam jätkuvuse printsiip ja aruanne tuleb koostada RTJ 13 “Likvideerimis- ja lõpparuanded“ nõuete kohaselt. See tähendab asjaolude avalikustamist ning varade ja kohustuste ümberhindamist nende likvideerimisväärtusele.
3. Tee kindlaks, kas ettevõte vajab auditit, ülevaatust või ei ole kumbki vajalik. Auditi ja ülevaatuse kohustuse piirmäärad tulenevad audiitortegevuse seadusest, mida ettevõtjatel ega raamatupidajatel oma igapäevatöös sageli vaja ei lähe. Seetõttu võib vahel jääda märkamata, et ettevõte on kasvanud ning majandusaasta aruanne vajab juurde ka vandeaudiitori arvamust. Auditi või ülevaatuse kohustuse kriteeriumid olenevad ettevõtte suurusest: bilansimahust, käibest ja töötajate arvust.
- Milline aruanne koostada? Raamatupidamise seadusejärgi on raamatupidamise raamistiku valimine (kas IFRS, nii nagu see kehtib Euroopa Liidus või Eesti hea tava) Eestis ettevõtte enda otsustada v.a seaduses sätestatud juhtudel. Kui raamatupidamise raamistik on tavaliselt teada ja see pole aastaga muutunud, jääb teha valik, kas koostada eraldiseisev või konsolideeritud aruanne, kasutada taksonoomilist aruandluskeskkonda või valmistada aruanne ette muus formaadis? Kui aruandeaastal on soetatud mõni tütarettevõte, tuleks kindlasti kaaluda, kas koostada konsolideeritud aruanne või kehtivad vabastused konsolideerimiskohustusest.
- Inventeeri kõik saldod, mis jõuavad aastaaruandesse. Teha tuleb aastalõpu inventuurid, kinnitada saldod ostjate ja hankijatega ning üle vaadata, mida sisaldab iga bilansi- või kasumiaruande kirje. See on hea võimalus samaaegselt valmistada auditiks ette vajalik informatsioon.
- Võta juhatuselt kõik vajalikud hinnangud valdkondadele, mis vajavad seda. Raamatupidamise seadus nõuab aasta lõpus juhatuse hinnanguid teatud valdkondadele. Erilise tähelepanu all on alati varade väärtuse hindamine (firmaväärtus, kinnisvarainvesteeringud, finantsinvesteeringud, varud, laekumata nõuded jms). Sageli juhtub nii, et vajalikke allahindlusi hakatakse tegema alles siis, kui audiitor tuleb kontrollima, sest juhtkond pole eelnevalt piisavalt süvenenud allahindluste vajalikkusesse. Realistlikel hinnangutelon väga oluline osa usaldusväärsete aruannete koostamisel. Kuigi on loomulik, et osa raamatupidamislikest hinnangutest ei osutu täpseiks, on juhtkond kohustatud tegema hinnanguid oma parima teadmise kohaselt. Juhtkonnalt tuleks hinnanguid küsida võimalikult varakult, et need kajastuksid ka majandusaasta aruandes. Samuti moodustavad olulise osa hinnangutest eraldised, mis üsna sageli jäävad üldse puudu või meenuvad alles siis, kui audiitor küsib. Näiteks lepingutest tulenevad garantiid, muud lepingulised kohustused, pooleliolevatest kohtuasjadest tekkida võivad kulud jms. Raamatupidaja ei pruugi olla teadlik lepingu lisatingimustest, pakutud lisateenustest vms, mis vajaksid eraldiste arvutamist, seega peaks juhatus hindama, kas eraldis on vajalik.7. Tee aastaaruandesse kõik vajalikud aastalõpu kanded. Kui üks aasta lõppeb ja teine algab, tuleb üle vaadata kõik kehtivate laenude ja liisingute maksegraafikutejärgsed lühi- ja pikaajaliseks jagamised, nii nõuete kui ka kohustuste osas. Samuti on vaja arvestada viitintressid ning teha muud aasta lõpetamise kanded, mida tavaliselt tehakse ainult kord aastas.8. Selgita välja, kes on seotud osapooled, kellega tehtud tehingud peaksid aruandesse jõudma.
Alati ei pruugi raamatupidajal olla informatsiooni kõikide isikute kohta, keda loetakse ettevõttega seotud osapoolteks. Samas tuleb majandusaasta aruandes avalikustada nendega aasta jooksul tehtud tehingud ning tuua välja saldod bilansipäeva seisuga. Vajaduse korral tuleb teha väike uurimistöö, kasutades RTJ 2 „seotud osapoolte“ definitsiooni ja äriregistri informatsiooni ning need isikud ettevõtte jaoks defineerida ning dokumenteerida.9. Mõtle, kes on aruande lugeja – mida ta tahaks sealt lugeda ja otsusta siis, milliseid lisasid sel aastal aruandes esitada. Sageli juhtub, et majandusaasta aruandes avalikustatakse palju tarbetut informatsiooni, mis ei anna lisaväärtust, vaid dubleerib juba eelnevalt avaldatud andmeid. Iga koostatava lisa eesmärk peaks olema see, et see annab aruandele mingi lisaväärtuse ja selgitaks, millest rida bilansis/kasumiaruandes koosneb. Samuti ei pea kasutama kõiki taksonoomilise aruandluskeskkonna poolt pakutavaid lisasid, vaid ainult neid, mis on ettevõtte seisukohalt olulised. Tuleb jälgida, et oluliste saldode või info kohta, mis ei pruugi olla numbriline, kuid on ettevõttele oluline, oleks avalikustatud lisainformatsioon. Kui mõtled hästi läbi, kes on aruande lugejaks, tead ka paremini, millist infot on vaja aruandes esitada. Kõik majandusaasta aruanded on avalikud – seega on aruanne alati ettevõtte esindusdokument ja igale asjast huvitatud lugejale kättesaadav. - Kui sa pole kindel, et kõik sai kirja, kasuta ülevaatamiseks kontroll-lehte ja räägi oma audiitoriga. Aastaaruande koostamiseks vajalikke kontroll-lehti võib leida pea iga suurema audiitorbüroo kodulehelt. Tavaliselt on sinna kogutud kõik avalikustamist puudutavad nõuded äriseadustikust, raamatupidamise seadusest ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditest. Samuti on selline kontroll-leht kasulik, kui aasta jooksul on tehtud uusi tehinguid, et järele vaadata, mida nende puhul on vajalik avalikustada.
Kui aruanne valmis, loe see veel kord üle, paranda kirjavead ja jälgi, kas rahavood klapivad! Kindlasti tuleks kasutada ka sõltumatu isiku abi (näiteks mõni kolleeg), kes loeb lõpuks üle kogu aruande, sest võib juhtuda, et ta märkab vigu, mida aruannet kokku pannes enam ise tähele ei pannud. Kui neid samme järgides hakata varakult majandusaasta aruannet koostama, saab see õigeks ajaks valmis ning ka auditi protsess läheb kiiremini ja valutumalt
Loe edasi: https://rpteenus.ee/ulevaade-raamatupidamisprogrammidest-ja-majandus-tarkvaradest/