Maksustamise põhimõtted, maksude arvestus ja deklareerimine

 

Eesti Vabariigi põhiseadus (§ 113) annab aluse maksude kehtestamiseks.

Eesti maksusüsteemi alused on kehtestatud maksukorralduse seadusega.

Maksukorralduse seaduses §2- s on defineeritud maks:

Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks.Igat konkreetset maksu reguleerib vastav maksuseadus, näiteks tulumaksuseadus, tolliseadus jne.

Maksu peamiseks eesmärgiks on sätestatud riigi ja kohalike omavalitsuste ülesannete täitmiseks tulu saamine. Maksudel võib olla ka kõrvalfunktsioone näiteks on tollimaks siseturu ja hinnaregulatsiooni kaitseks, aktsiisid tarbimise piiramiseks või keskkonnakaitselistel eesmärkidel.

Koormised on mitterahalise iseloomuga kohustused.

Rahalised karistused (näiteks trahv ja sunnisraha) on mõjutusvahendid, et sundida isikut lõpetama õigusvastane käitumine ja hoiduma uute õigusrikkumiste toimepanemisest tulevikus.

Riigilõiv on seadusega kehtestatud määras tasumisele kuuluv summa juriidiliste toimingute tegemise, avalduse läbivaatamise ja dokumentide väljastamise eest.

Sundmaksed on oma olemuselt kohustuslikud maksed (kohustuslik liikluskindlustus, kohustuslikud vastutuskindlustused, töötuskindlustus, kohustuslik kogumispension jms.)

Tasud ei ole maksud ehkki neid igapäevakeeles nimetakse maksudeks (lasteaiamaks, kommunaalmaks, elektrimaks jne.). Erand on kohaliku maksuna kogutav parkimistasu.

Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik, riigi-, valla- või linnaasutus, kes on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi.

Maksu kinnipidaja on isik, kes on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja tasuma, samuti täitma teisi seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi.

Maksukohustus on maksumaksja kohustus tasuda maksusumma.

Maksukohustuslane on maksumaksja, maksu kinnipidaja (näiteks tööandja) ja iga kolmas isik, kes vastutab maksu tasumise eest (näiteks vastutusotsuse alusel).

Maksuhaldurid on Maksu- ja Tolliamet riiklike maksude osas) kohalikud omavalitsused või lepingu alusel Maksu- ja Tolliamet (kohalike maksude osas).

Maksuvõlg on maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress.

• Maksusid võib jagada mitmeti objekti, püsivuse, eesmärgi, sooritamise viisi jne. järgi Maksude jagamine otsesteks ja kaudseteks maksudeks tuleneb sellest, kes kannab maksu kehtestamisega seotud rahalist koormust.

Otseste maksude korral on maksumaksja ja maksukoormuse kandja üks isik.

Näiteks: Ettevõtja maksab tulumaksu oma maksustatava tulu pealt ise.

Kaudsete maksude puhul on maksumaksja ja maksukoormuse kandja erinevad isikud.

Näiteks: Käibemaksu maksjaks on isik, kellel tekib maksustatav käive nt. müüja, kuid ta ei maksa käibemaksu oma taskust kinni, vaid lisab selle maksu kaupade või teenuste hinnale ja seega maksukoormuse kandjaks on kauba või teenuse ostja.

Maksukohustuslaste register on Vabariigi Valitsuse poolt asutatud riiklik register avaliku teabe seaduse tähenduses, mida peetakse maksuhaldurile seadusega pandud ülesannete täitmise tagamiseks.

Registrisse kantakse andmed järgmiste isikute kohta:

1) maksukohustuslane;

2) sotsiaalmaksuseaduse alusel kindlustatav isik;

3) töötuskindlustuse seaduse alusel kindlustatu, töötuskindlustusmakse maksja ja kinnipidaja;

4) kohustatud isik, makse maksja ja makse kinnipidaja kogumispensionide seaduse tähenduses;

5) maksuesindaja;

6) mitteresident seoses tagastusnõude esitamisega;

7)keskkonnatasude seaduse alusel saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu maksja.

Registri vastutav töötleja on Maksu- ja Tolliamet.

 

Riiklikud ja kohalikud maksud

 

Maksude jagamine riiklikeks ja kohalikeks tuleneb sellest, kellel on õigus kehtestada maksu.

Riiklike maksude kehtestamise õigus on Riigikogul. Kohalikud maksud kehtestatakse valla või linnavolikogu määrusega vastavalt kohalike maksude seadusele.

Riiklikud maksud

 

• tulumaks
• sotsiaalmaks
• maamaks
• hasartmängumaks
• käibemaks
• tollimaks
• aktsiisid
• raskeveokimaks

 

Kohalikud maksud

 

• reklaamimaks
• teede ja tänavate sulgemise maks
• mootorsõidukimaks
• loomapidamismaks
• lõbustusmaks
• parkimistasu
• müügimaks (müügimaks Tallinna linnas rakendus 01.06.2010.a. Riigikogu otsus kaotas müügimaksu 01.01.2012.a. Tallinna Halduskohus mõistis müügimaksu ebaseaduslikuks. Kuni käesoleva ajani käivad kohtuvaidlused)
• paadimaks (paadimaks kaotati Riigikogu poolt kohalike maksude seast ja 2011.a. lõpus kuulutati paadimaks kehtetuks. Tallinnas koguti paadimaksu 2010.a. 68000.- krooni, tulu planeeriti 10 miljonit krooni. Kogutud maksu tagastama ei pidanud)

 

Füüsilise isiku tulumaks

 

maksumäär:20%

maksustamisperiood: aasta.

maksuobjekt: Eestis ja väljaspool Eestit saadud tulu.

laekumine: Maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele laekus alates 1.01. 2013 11,57%  residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust (tulumaksuseaduse § 5 lg 1 p 1). Alates 2014. aasta 1. jaanuarist tõusis see protsent 11,60%le.

 

Ettevõtte tulumaks

 

maksumäär: 20/80

maksustamisperiood: kuu

maksuobjekt: jaotatud kasum

laekumine: riigieelarvesse

 

Sotsiaalmaks

 

eesmärk: pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks tulu saamine

maksumäär: 33%, sellest 20% pensionikindlustus ja 13% ravikindlustus

maksustamisperiood: kuu või aasta (FIE)

maksumaksja: tööandja või FIE

maksuobjekt: töö tegemisest või teenuste osutamisest saadud tulu, minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 390 eurot, minimaalne kohustus on 128,70 eurot kuus

laekumine: riigieelarvesse

 

Maamaks

 

maksumäär: 0,1-2,5% maa maksustamise hinnast aastas, kehtestatakse kohaliku

omavalitsuse volikogu poolt

maksuobjekt: maa omandi- või kasutusõigus

maksumaksja: maaomanik, ka riik

laekumine: 100% kohaliku omavalitsuse eelarvesse

 

Raskeveokimaks

 

maksuobjekt: Eestis registreeritud veoautod või autorongid, mille registri-või täismass on vähemalt 12 tonni

maksumäär: sõltub veoauto registrimassist, telgede arvust ja veotelje vedrustuse tüübist

laekumine: 100% riigieelarvesse

 

Käibemaks

 

Universaalne tarbimismaks, mis hõlmab kõiki tarbitavaid kaupu ja teenuseid ning

millega koormatakse igat müügietappi vähendades maksukohustust eelmiste müükide

ajal makstud maksu võrra.

maksumäär: 20%, 9%, 0%(eksport)

maksumaksja: käibemaksukohustuslane või importija

maksustamisperiood: reeglina kuu

laekumine: riigieelarvesse

 

Alkoholi-, tubaka- kütuse- ja elektriaktsiis

 

Tarbimismaksud, millega maksustatakse konkreetset kaubagruppi. Eesmärgiks mõjutada tarbijate eelistusi.

maksumaksja: laopidaja, kaupleja, importija

maksumäär: erinevad määrad sõltuvalt kaubagrupist

laekumine: riigieelarvesse; 3,5% alkoholi- ja tubakaaktsiisist Eesti Kultuurkapitalile.

 

Pakendiaktsiis

 

eesmärk: soodustada pakendite korduv- ja taaskasutust ning koguda raha keskkonnareostuse vältimise ja tagajärgede kõrvaldamise projektide tarbeks

maksuobjekt: pakend, mida imporditakse Eestisse või täidetakse siin

maksumäär: maks sõltub pakendi massist ja materjalist

Maksust vabastatakse ettevõtja, kes täidab pakendi taaskasutamisse suunamise normid.

 

Hasartmängumaks

 

Tarbimismaks, millega maksustatakse hasartmängude korraldamist. Maks asendab käibemaksu. Maksuobjektiks on tulu hasartmängu korraldamisest või hasartmängu korraldamiseks kasutatav inventar.

maksumäär: enamikel juhtudel 18% või 5%

maksustamisperiood: kalendrikuu või hasartmängu korraldamise periood

laekumine: riigieelarvesse sihtotstarbeliselt, sealhulgas suurim osa 46% Eesti Kultuurkapitalile

 

Sundmaksed on oma olemuselt kohustuslikud maksed (kohustuslik liikluskindlustus, kohustuslikud varakindlustused, töötuskindlustus, kohustuslik kogumispension jms).

Sundmaksete tasumisel saab maksja (kindlustatu) teatud varalised õigused makse (kindlustusmakse) saaja suhtes ehk vastutasu õiguse tulevikus.

Eesti sotsiaal- ja ravikindlustus on seadustatud nii maksu kui ka sundkindlustuse kombinatsioonina.

Sundkindlustuse maksena tuleb tasuda:

• töötuskindlustusmakset
• kohustuslik kogumispensionimakset

 

Töötuskindlustusmakse

Sundkindlustuse makse liik, mida kasutatakse töötuskindlustuse sihtotstarbeliseks rahastamiseks.

Makset maksavad:

• kindlustatu
• tööandja

Konkreetsed maksemäärad kehtestab iga aasta kohta Vabariigi Valitsus.

 

Kohustusliku kogumispensioni makse

 

Sundkindlustusmakse, mille eesmärgiks on luua kogumispensioni sissemakseid teinud isikule võimalused pensionieas täiendavaks sissetulekuks lisaks riiklikule pensionikindlustusele

 

Ettevõtlus ja maksustamine

 

Maksuarvestust peetakse ja aruandeid (deklaratsioone) esitatakse riigi poolt kehtestatud reeglite järgi. Maksuarvestuse tulemused kajastuvad maksudeklaratsioonides.

 

Juriidilise isiku tulumaks

 

Kehtiva seaduse kohaselt ei maksa Eestis registreeritud juriidilised isikud ja Eestis filiaali või muu püsiva tegevuskoha registreerinud mitteresidendist juriidilised isikud tulumaksu mitte teenitud vaid jaotatud kasumilt, samuti maksustamisele kuuluvatelt kingitustelt annetustelt ning piirnorme ületavatelt vastuvõtukuludelt. Seega kuuluvad maksustamisele seaduses sätestatud konkreetsed kulutused.

Maksustamisperiood on kalendrikuu ja maksumäär on 20/80. Maksumäära rakendatakse netoväljaminekute suhtes.

Kasumit on võimalik jaotada kahel moel – kas varjatult või otse. Otseseks kasumijaotuseks on dividendid ja kasumieraldised. Neid väljamakseid teostades tuleb arvestada maksu tasumise kohustusega väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10-ndaks kuupäevaks.

Varjatud kasumijaotused on kingitused-annetused, erisoodustused ning ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. Samuti võib kasumi varjatud jaotamiseks pidada normaalsest väiksema tulu või suuremate kulude tekkimist juhul, kui tehakse tehinguid seotud inimestega turutingimustest erinevatel tingimustel.

Erisoodustus on töötajale osaliselt või täielikult tasu maksmine naturaalvormis asjade, teenuste või hüvedena. Töötajaks võib olla töölepingu alusel töötav isik, avalik teenistuja, juhtimis- või kontrollorgani liige, samuti füüsilisest isikust ettevõtja, kes müüb tööandjale kaupu või osutab teenuseid pikema aja jooksul kui kuus kuud. Töötajaks loetakse ka töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötavat või teenust osutavat füüsilist isikut. Tööandja kannab kõik erisoodustusega seotud maksukohustused. Erisoodustus maksustatakse võrdväärselt palgatuluga. Erinevused tekivad töötuskindlustuse ja kohustusliku kogumispensioni tõttu, kuna neid ei rakendata erisoodustuste suhtes.

Erisoodustuste sotsiaalmaksu ei isikustata. Kuna saadud erisoodustust ei loeta inimese maksustatava tulu hulka, ei saa seda arvesse võtta ka keskmise palga, puhkusetasu,

pensioni, ravikindlustushüvitise arvutamisel.

Erisoodustuste hulka ei kuulu rahalised väljamaksed, mida tavaliselt loetakse töötasuks, juhtimis- või kontrollorgani liikme tasuks või tasuks müüdud kauba või osutatud teenuse eest. Samuti ei kuulu erisoodustuste hulka sellised füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, millelt on kinni peetud tulumaks või mis ei kuulu tulumaksuga maksustamisele. Erisoodustuseks ei loeta ka kulutusi töötajate transpordiks elukoha ja töökoha vahel, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga või kui puudega töötajal ei ole võimalik kasutada ühistransporti või ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust.

Maksustavateks kingitusteks loetakse kõiki juriidilise isiku poolt tehtavaid kingitusi, sõltumata nende saajatest. Kingituseks ei saa lugeda ja tulumaksuga maksustada asjade kinkimist, mis ei kujuta endast saaja jaoks varalist hüve ja mille reklaamifunktsioon ületab nende tarbimisfunktsiooni – näiteks kataloogid, plakatid, pastakad, õhupallid jne. Maksuvabalt lubatakse teha teatud ulatuses vastuvõtukulusid (äripartnerite ja külaliste transport, majutamine, toitlustamine ja kultuuriline teenindamine).

Arvutusi saab  kontrollida internetist erisoodustuse kalkulaatoriga http://www.kalkulaator.ee/?lang=1&page=11

 

Ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed on loetletud tulumaksuseaduses küll ammendavalt, kuid loetelu on suhteliselt pikk ning paljud mõisted on määratlemata. Kui juriidiline isik teeb kulutusi ja väljamakseid, ta peab põhjendama (kõigepealt enda jaoks) iga kulu seotust ettevõtlusega. Kulu seotus ettevõtlusega on seaduses lahti mõtestatud nii, et kulu peab olema tehtud ettevõtlustulu saamise eesmärgil või see peab olema vajalik ja kohane ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks. Kusjuures kulu seos ettevõtlusega peab olema selgelt põhjendatud. Kui kulu või väljamakse ei ole seotud ettevõtlusega, tuleb sellelt kulult tasuda tulumaksu. Kui kulu või väljamakse seos ettevõtlusega on osaline, siis ka tulumaksu tasutakse ainult mitteseotud osa pealt. Kui kulu seos ettevõtlusega selgub hiljem või väljamakse tagastatakse, tehakse makstud tulumaksu osas ümberarvestus ja tulumaks tagastatakse.

 

Sotsiaalmaks ja sotsiaalkindlustuse maksed

 

Sotsiaalkindlustuse süsteemiga on seotud kolm maksu ja makset: sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse ning kohustusliku kogumispensioni makse.

Sotsiaalmaks on sihtotstarbeline maks, sest selle arvelt finantseeritakse ravikindlustust ja pensionikindlustust. Sotsiaalmaksu määr on 33%.

Sotsiaalmaksuga maksustatakse ainult aktiivset tulu- palgatulu, tulu teenuste osutamisest, füüsilise isiku ettevõtlustulu. Passiivset ehk kapitalitulu sotsiaalmaksuga ei maksustata.

Sotsiaalmaksu makstakse:

1) töötajale rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt;

2) Riigikogu liikmele, Vabariigi Presidendile, Vabariigi Valitsuse liikmele ja avalikule teenistujale makstud palgalt ja muudelt tasudelt;

3) juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstud tasudelt, v.a juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse või registreeritud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks;

4) füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulult, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, kuid mitte rohkem kui maksustamisperioodi kuude palga alammäärade 15-kordselt summalt aastas;

5) füüsilisele isikule tööettevõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt, sealhulgas spordiseaduse alusel makstud tasudelt;

6) erisoodustustelt tulumaksuseaduse tähenduses, ümberarvestatuna rahasse, ning erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult;

7) töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitistelt.

Sotsiaalmaksu makstakse ülalnimetatud summadelt, olenemata nende aluseks oleva suhte kehtimisest väljamakse tegemise ajal. Sotsiaalmaksu makstakse töötajale või teenistujale kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui kehtestatud kuumääralt, välja arvatud erandid-näiteks isiku puhul, kes saab riiklikku pensioni, töötajad korralise puhkuse ajaks jne.

Sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendrikuu. Deklareeritakse ja tasutakse nii nagu ka kinnipeetud tulumaksu väljamakse kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks.

 

Töötuskindlustus on sundkindlustus,  mis katab töötajaid ja teenistujaid. Töötuskindlustusmakse on töötuskindlustusega seotud hüvitiste maksmise rahastamiseks kehtestatud sundkindlustusmakse. Hüvitisi makstakse töötuks jäämise puhul, töölepingute ja teenistussuhete kollektiivse ülesütlemise ning tööandja maksujõuetuse puhul.

Töötuskindlustusmakse tasumisel osalevad tööandja ja töötaja.

Töötuskindlustusmakset makstakse kindlustatule makstud palgalt ja muudelt tasudelt kindlustatule ja tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras. Vastavalt seadusele on Vabariigi valitsusel igal kalendriaastal õigus otsustada töötuskindlustuse makse määra osas. Konkreetse aasta töötuskindlustusmakse määr avaldatakse Vabariigi Valitsuse määruses.

Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr 2015. aastal on 1,6% ja tööandja maksab

makset määraga 0,8%.

Töötaja makseid makstakse kinnipidamise teel väljamakse tegemisel sarnaselt tulumaksule. Töötaja maksed laekuvad fondi, kust finantseeritakse töötuks jäämise puhul makstavaid hüvitisi. Tööandja maksed laekuvad fondi, kust toimub teiste hüvitiste finantseerimine (töö- või teenistussuhete ülesütlemine või tööandja maksujõuetus).

Töötuskindlustusega kindlustatud isikuks ei loeta tööandja juhtimis- ja kontrollorgani liikmeid, mistõttu nendele makstud tasudelt makset ei tasuta. Vanaduspensioniikka jõudnud isikuid ei loeta kindlustatud isikuteks ja seetõttu neile makstud palkadelt töötaja makset kinni ei peeta. Tööandja makset tuleb nendele makstud töötasult siiski tasuda.

Tööandja on kohustatud arvestama ja kinni pidama töötuskindlustusmakseid iga kindlustatu kohta, maksma tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakseid ning üle kandma need Maksuameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksukeskusele vastava deklaratsiooni.

Kogumispensioni makse maksmises  ei osale mitte kõik töötajad, vaid ainult teatud ring maksumaksjaid. Kohustusliku kogumispensioni makset peetakse kinni kohustatud isikutele makstud töötasult, juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasult ja muudelt tasudelt.

Makse kinnipidaja on kohustatud töötajale tehtavalt väljamakselt makse kinni pidama ja selle üle kandma järgmise kuu 10-ndaks kuupäevaks Maksuameti pangakontole. Kogumispensionimakse laekub isiku poolt valitud pensionifondi läbi maksuhalduri ja EVK (Eesti Väärtpaberite Keskregister), kellest viimane kannab laekunud summad üle fondihalduritele.

 

Käibemaks

 

Käibemaks on tarbimismaks, mistõttu selle maksuga tuleb lõppkokkuvõttes koormata vaid lõpptarbimist. Käibemaks on väärtuseline maks, mis tähendab, et käibemaksu arvestatakse protsendina käibest ehk kauba või teenuse väärtusest.

Käibemaksu objekt on KMS sätestatud maksustatav käive. Käibemaksu rakendatakse lisandunud väärtuse maksuna.

 Käive on :

• kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus;
• kauba või teenuse omatarve;
• kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks;
• kauba sundvõõrandamine tasu eest.

Käibemaksukohustuslane on isik, kellel on õigus arvata sisendkäibemaks maha kaupadelt ja teenustelt, mida kasutatakse maksustatava käibe tarbeks.

Piiratud maksukohustuslane on isik, kellel on õigus osta kaupu teisest liikmesriigist 0% määraga, kuid kes ei kasuta sisendit maksustatava käibe tarbeks ega küsi käibemaksu tagasi.

Käibemaksukohustuslasel on õigus olla registreeritud kui tegeleb ettevõtlusega ja kohustus kui tegeleb ettevõtlusega ja täitub käibe piirmäär 16000 eurot alates kalendriaasta algusest.

Üldine käibemaksumäär on 22 % kauba või teenuse maksustatavast väärtusest.

9% madaldatud määr, mis laieneb raamatutele, ravimitele, majutusele, perioodilisele väljaandele jne

0% ekspordile ja ühendusesisele käibele, rahvusvaheline transport, tehingud vabatsoonides, maksuladudes jne

Maksuvaba käive –millele ei pea maksu lisama, aga ei ole ka õigust küsida tasutud käibemaksu tagasi:

• postiteenus
• tervishoiuteenus
• enamus koolitusi
• kindlustus ja mõned finantsteenused
• kinnisasjad
• hasartmängud jne

Käive on tekkinud kui kaup on üle antud või teenus osutatud kui kauba või teenuse eest on makstud

 

Sisendkäibemaksu saab maha arvata:

• kaup on soetatud või teenus on saadud või
• kauba või teenuse eest on tasutud.

Igal juhul peab olema arve. Importimise puhul ka tollideklaratsioon. Oluline on korrespondentsus ehk siis, kui müüjal on kohustus tasuda maksu, on ostjal ka mahaarvamisõigus. Nagu eelnevalt öeldud, on Eestis kehtiv käibemaks  sisuliselt lisandunud väärtuse maks. Maksustatakse müügiahelas igas osas lisandunud väärtust. Käibemaks puudutab ainult neid ettevõtteid, mis on registreeritud käibemaksukohustuslaseks. Nendel ettevõtetel tekib müüdud kaupadelt ja teenustelt käibemaksu tasumise kohustus. Samal ajal võivad nad oma kaupade ja teenuste tarbeks tehtud ostude käibemaksu lugeda juba makstud käibemaksuks e sisendkäibemaksuks ja maksvad riigile ainult tekkinud vahe.

Raamatupidamises võib piirduda ühe käibemaksu passivakonto  (olemuselt on iga maks kohustus, mille kajastamiseks kasutatakse passivakontot), mille kreeditis kajastatakse tasumisele kuuluv käibemaks ja deebetisse kantakse sisendkäibemaks.

Avada võib ka mitu passivakontot, näiteks müügikäibemaks, impordi käibemaks või põhivara soetamisel makstud käibemaks ja sisendkäibemaks.

 

Käibemaksu põhireeglid:

 

Käibemaksuseadusest tulenevalt on Eestis käibemaksumäärad 22%, 9%, 5% ja 0%. Teatud sotsiaalset laadi kaupade ja teenuste käive on maksuvaba. Maksukohustuslasel on seadusest tulenev võimalus lisada käibemaks maksuvabade kaupade ja teenuste maksustatavale väärtusele, käibemaksu lisamisest tuleb Maksu- ja Tolliametit enne käibe toimumist kirjalikult teavitada.

 

Teenuse müük

 

1. Põhireegel: kui teenuse saaja on teise liikmesriigi käibemaksukohustuslane (VAT number) või ühendusevälise riigi ettevõtja, tekib teenuse käive teenuse saaja asukohariigis 0% määraga käive.

 See tähendab, et maksumäära 0% rakandatakse ainult Euroopa Liidu (EU) liikmesmaa käibemaksukohuslasele või ühendusevälise (EUVALIS) riigi ettevõtjale! Mitte eraisikutele! 

2. Kui teenuse saaja on Eesti maksukohustuslane või teenust osutatakse ühenduses registreerimata isikule või ühendusevälise riigi mitteettevõtjale Eesti asukoha või püsiva tegevuskoha kaudu, tekib käive Eestis , maksumäär 22%.

See tähendab,et  maksumäära 22% (9%) rakendatakse teenuse müügil:

• Eesti klientidele – juriidilised isikud, eraisikud;
• EL ühenduses käibemaksukohuslasena registreerimata juriidilisele isikule;
• Ühendusevälise riigi mitteettevõtjale – muud juriidilised isikud;
• Väilsmaa eraisikutele (EU ja EUVALIS).

Kauba käive on tekkinud Eestis, kui kaup toimetatakse saajale või tehakse talle muul viisil kättesaadavaks Eestis, eksporditakse Eestist või teostatakse Eestist teise liikmesriiki kauba

ühendusesisest käivet või kaugmüüki (v.a kaugmüük pärast saaja riigis registreerimist).

 

Kauba müük

 

• Kui kauba käive tekib Eestis, maksustatakse kaup sellele kehtestatud maksumääraga, pidades silmas tehingu iseloomu (eksport ja ühendusesisene käive 0% määraga);
• Kauba müük käibemaksukohuslase numbrita liikmesriigi isikule: Kauba käibe tekkimise koht on Eesti, maksustatakse Eesti määrade järgi ka juhul kui kaup toimetatakse ostjale teise liikmesriiki (kaugmüük).

Kauba müük Eestis maksustatakse 22% või 9% määraga, välja arvatud kinnisasja müük (maa koos hoonega), mis on maksuvaba. Maksustatakse hoonestamata krundi müük ja uusehitusega kinnistu müük, kui see ehitus on kasutusele võtmata.

 Uuendusena  alates 01.12.2014 on sisse viidud sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse piiramine 50% ulatuses sõiduauto ostmisel, kasutuslepingu alusel kasutamisel ning sõiduauto tarbeks kaupade ja teenuste ostmisel.

50% sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangut ei rakendata sõiduautodele:

• mis soetatakse müügiks või kasutusse andmiseks (sh liising);
• mida kasutatakse taksoveoks ja õppesõiduks;
• mida kasutatakse 100% eranditult vaid ettevõtluse tarbeks.

Käibedeklaratsioonil tuleb teavitada sõiduautodest, millelt arvatakse maha 50%  sisendkäibemaksu ja sõiduautodest, millelt arvatakse maha 100% sisendkäibemaksu.

Ettevõtluses kasutatava sõiduauto  tasu eest kasutada andmisel maksukohustuslase töötajale, teenistujale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele ei ole õigus sellise sõiduauto ja selle tarbeks kaupade soetamisel ja teenuste saamisel arvestatud käibemaksu täies ulatuses maha arvata, kuna on käsitletav sõiduauto eratarbeks kasutada andmisena.

 

Erisoodustused

 

 

NB! Tulumaksuseaduse § 48 lg 4 muudetud ei ole (erisoodustus on sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks).

Varem ei piiratud ettevõtluses kasutatava sõiduauto sisendkäibemaksu mahaarvamist ja eratarbimine oli maksustatud omatarbena. Alates 01.12.2014 ei maksustata auto omatarbeks kasutamist ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil. Selle asemel piiratakse sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust (vt tabel).

50% sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangut ei rakendata sõiduautodele:

• mis soetatakse müügiks või kasutusse andmiseks (sh liising),
• mida kasutatakse taksoveoks ja õppesõiduks,
• mida kasutatakse 100% eranditult vaid ettevõtluse tarbeks.

Sõiduauto käibemaksuseaduse tähenduses on M1 kategooria sõiduk, mille täismass ei ületa 3500 kilogrammi ning millel lisaks juhiistmele ei ole rohkem kui 8 istekohta.

Piirangute korral kehtib ettevõttel tõendamiskohustus. Tõendid peavad olema usutavad.
Sõiduauto kasutamisel 100% ettevõtluse tarbeks tõendamiseks tuleb ettevõttel endal koostada sõiduautode kasutamise kord, kus on märgitud: arvestuse pidamise kohustus (sõidupäevik), parkimise ja garazeerimise kord jms, mis viitab, et töötaja ei kasuta ettevõttele kuuluvat autot erasõitudeks.

 

Maksude deklareerimine

 

Maksustamisperiood on kalendrikuu. Käibedeklaratsioon esitatakse ja tasumisele kuuluv maksusumma tasutakse Maksuametile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks.

Käibedeklaratsioonide esitamata jätmisel võib käibemaksukohustuslaste registrist välja arvata 6 kuu. Võidakse küsida lisadokumente ning selgitusi ettevõtluse olemasolu kohta.

Maksustatavad kulutused deklareeritakse tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni vormil TSD koos lisadega. Maksumaksja peab esitama vormi TSD igakuiselt maksustamisperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks. Lisadest tuleb esitada ainult see lisa, milliseid kulutusi maksumaksja maksustamisperioodil tegelikult tegi.

TSD – Tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon

TSD lisa 1 – Residendist füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, kinnipeetud tulumaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse, arvutatud sotsiaalmaks ning vanemahüvitiselt arvutatud kogumispensioni makse.

TSD lisa 2 – Mitteresidendist füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, kinnipeetud tulumaks ja töötuskindlustusmakse ning arvutatud sotsiaalmaks.

Samuti on juriidilistele isikutele pandud kohustus esitada Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksukeskusele INF deklaratsioone, näiteks INF 1 ehk dividendide ja muude kasumieraldiste saajate deklaratsioon.

Erisoodustuse summa ja maksud deklareerime kulu tegemisele järgneva kuu 10.kuupäeval maksudeklaratsiooni vorm TSD lisas 4 – erisoodustus.

Arvestatud ettevõtte tulumaks deklareeritakse samuti kulu tegemisele järgneva kuu 10.kuupäeval maksudeklaratsiooni vorm TSD lisades:

Vorm TSD lisa 5 –  Kingitused ja annetused ning vastuvõtukulud

Vorm TSD lisa 6 –  Ettevõtlusega mitteseotud kulud ja muud väljamaksed ning mitteresidendi püsiva tegevuskoha kasumieraldised

Vorm TSD lisa 7 –  Dividendid, muud kasumieraldised ning väljamaksed omakapital.

 

Vorm KMD – Käibemaks

 

Suurimad muudatused seni kehtiva vormiga on lisadel 1 ja 2, kus maksusummasid hakkab maksumaksja asemel arvutama Maksu- ja Tolliamet. Seetõttu lisanduvad deklaratsioonile mitmed väljamakseliigid ning kord väljamakstud summade tagastamise/tasaarvestamise deklareerimine hakkab toimuma eraldi tabelis 1b.
Lisale 2 koondatakse kõik mitteresidentidele, nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele, tehtud väljamaksed.
Lisal 3 hakkab toimuma mitteresidendi püsiva tegevuskoha maksuarvestus.
Lisadel 4 ja 5 põhimõttelisi muudatusi ei ole.
Lisa 6 jääb suures osas samaks, vaid püsiva tegevuskoha maksustamist puudutanud osa on viidud üle lisale 3.
Muutub Lisa 7 ülesehitus ning lisale 7 on liidetud ka INF11 andmed. Samuti lisanduvad täiendavad väljad ühinemisel ja jagunemisel üleantud/saadud õiguste deklareerimiseks. Kasumi jagamisel maksuvabastust andvad õigused tuleb 2015.aastast alates deklareerida saamisel, mitte enam kasumi väljamaksmisel. INF11 iseseisva deklaratsioonina kaob ära.
Alles jääb INF1, kus põhimõttelisi muudatusi pole.

Muutub ka INF14 deklaratsioon, kus tuleb hakata lisaks isikliku sõiduauto hüvitistele esitama andmeid ka töötajate tasemekoolituskulude kohta. Uuel vormil INF14 esitatakse 2015.aasta kohta esmakordselt 01.02.2016.a.

Uuendusena tuleb juurde (rippmenüüst valitava) põhjenduse märkimine juba esitatud deklaratsioon TSD muutmisel.

Maksukalender 2015 Maksu- ja Tolliameti lehel aadressil:  http://www.emta.ee/?id=14291

 

01.11.2014 jõustus käibemaksuseaduse muutmise seadus, millega kehtestatakse käibedeklaratsiooni lisa esitamise kohustus. Käibemaksukohustuslane peab alates 01.11.2014.a esitama koos käibedeklaratsiooniga (vorm KMD) ka käibedeklaratsiooni lisa (vorm KMD INF). Vorm KMD INF koosneb kahest osast: A osal kajastatakse väljastatud arvete ja B osal saadud arvete andmed.Käibedeklaratsiooni koos käibedeklaratsiooni lisaga peab esitama ka käibemaksukohustuslasena registreerimata isik juhul, kui ta on esitanud tehingu kohta arve või muu müügidokumendi, millele ta on märkinud käibemaksusumma.Piiratud maksukohustuslane käibedeklaratsiooni lisa ei esita.Käibedeklaratsiooni lisa esitatakse Maksu- ja Tolliametile koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile (üldjuhul kalendrikuu) järgneva kuu 20. kuupäevaks.

Käibedeklaratsiooni ja selle lisa esitamiseks Maksu- ja Tolliametile saab olema neli võimalust:

• masin-masin liides, s.t ettevõtja saadab vajalikud andmed otse raamatupidamisprogrammist;
• xml- ja csv-formaadis faili laadimine e-maksuametis/e-tollis
• ekraanivormi täitmine e-maksuametis/e-tollis;
• API liidetusega otse majandustarkvarast

Käibedeklaratsioon ja selle lisa tuleb esitada elektrooniliselt, kui isik on olnud käibemaksukohustuslane vähemalt 12 kuud või kui käibedeklaratsiooni lisal kajastatakse enam kui viis arvet. Maksu- ja Tolliameti loal maksukohustuslase poolt esitatud motiveeritud taotluse alusel võib esitada käibedeklaratsiooni ja selle lisa paberkandjal.

Käibedeklaratsiooni lisal kajastatakse juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale ning riigi-, valla- ja linnaasutusele väljastatud ning nendelt saadud arvete andmed, millele kauba võõrandaja või teenuse osutaja on märkinud 22% ja 9% käibemaksumääraga maksustatava käibe, välja arvatud käibemaksuseaduse §-s 40 sätestatud erikorra alusel esitatud arvete andmed, kui arve või arvete kogusumma ilma käibemaksuta on maksustamisperioodil ühe tehingupartneri kohta vähemalt 1000 eurot.

Kui maksustamisperioodil on ühele ettevõtjale esitatud näiteks kolm 300-eurost arvet (ilma käibemaksuta), siis arvete andmeid lisal täitma ei pea. Kui aga arvete kogusumma ühe tehingupartneri kohta on ilma käibemaksuta 1000 eurot või rohkem, siis tuleb andmed esitada. Tehingupartneri põhist piirmäära arvestatakse väljastatud ja saadud arvete osas eraldi.

Isik võib käibedeklaratsiooni lisal kajastada ka nende arvete andmed, mille kogusumma ilma käibemaksuta on väiksem kui 1000 eurot tehingupartneri kohta.

Käibedeklaratsiooni lisal ei kajastata arvete andmeid, kui:

1. arve on väljastatud füüsilisele isikule (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjale) või mitteresidendile, kellele ei ole omistatud maksukorralduse seaduse §-s 17 nimetatud maksukohustuslaste registris registri koodi;
2. arve ei sisalda 22% ja 9% määraga maksustatavat käivet (näiteks üksnes maksuvaba käibe, 0% käibemaksumääraga maksustatava käibe ja käibena mittekäsitatava tehingu või toimingu kohta esitatud arve);
3. arve on väljastatud üksnes reisiteenuste käibemaksuga maksustamise erikorra alusel (KMS § 40);
4. arve on väljastatud selliste tehingute või toimingute eest, millele laieneb seaduse alusel kutse- või ametisaladuse hoidmise kohustus. Teenuse saaja võib kajastada arvete andmeid, millele laieneb kutse- ja ametisaladuse hoidmise kohustus;
5. saadud arvele märgitud käibemaks ei kuulu sisendkäibemaksuna mahaarvamisele.

Deklareerida tuleb vaid arved, mis on väljastatud juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale ning riigi-, valla- ja linnaasutusele. Füüsilisele isikule, kes ei ole füüsilisest isikust ettevõtja, väljastatud arvete andmeid deklareerima ei pea.

Jaekaubanduses ei kajastata käibedeklaratsiooni lisal isikustamata müüki. Näiteks kui ostja pole müüja poole pöördunud palvega väljastada arve ettevõtte nimele, võetakse seda kui isikustamata müüki ning selle arve andmeid käibedeklaratsiooni lisal ei kajastata.

Käibedeklaratsiooni lisa vorm koosneb kahest osast: A-osal deklareeritakse väljastatud arvete andmed ning B-osal saadud arvete andmed.

A-osal tuleb deklareerida arvete kohta järgmised andmed: tehingupartneri registri- või isikukood, tehingupartneri nimi, arve number, arve kuupäev, arve summa ilma käibemaksuta, maksumäär, arvel märgitud kauba ja teenuse maksustatav väärtus, maksustamisperioodil vormi KMD lahtrites 1 ja 2 kajastatud maksustatav käive ning erisuse kood (näiteks erikorra alusel, 0% määraga maksustatava või maksuvaba käibe puhul).

B-osal kajastatakse vaid nende arvete andmed, mille alusel arvatakse oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha sisendkäibemaks. B-osal tuleb deklareerida arvete kohta järgmised andmed: tehingupartneri registri- või isikukood, tehingupartneri nimi, arve number, arve kuupäev, arve kogusumma koos käibemaksuga, arvel märgitud käibemaksusumma, maksustamisperioodil vormi KMD lahtris 5 kajastatud sisendkäibemaksu summa ning erisuse kood (näiteks sisendkäibemaksu osalise mahaarvamise korral).

Käibedeklaratsiooni lisal kajastatakse arvete andmed arvete lõikes. Arvestades aga ettevõtjate ettepanekuid muudatuste sujuvamaks üleminekuks, lisati käibemaksuseadusesse üleminekusäte, mille kohaselt oli kuni 2015. aasta lõpuni võimalus esitada arvetel olevad summad summeerituna tehingupartnerite lõikes – mõeldud ettevõtjatele, kellel on ühe partneriga palju arveid, et oleks võimalik esitada arvete kogusumma. See ettepanek on tulnud jaekaubandusettevõtetelt, et tagada keerukamate arenduste teostamiseks täiendavalt aega.

Maksu- ja Tolliameti jaoks on esitatud andmete turvalisuse küsimus väga oluline. Andmeid kasutame  vaid maksude tasumise õigsuse kontrolliks. Massandmete analüüs toimub automatiseeritult ja KMD INF-i detailandmete vaatamise õigus on vaid konkreetse tööülesande saanud ametnikul. Kõik andmebaaside kasutamised MTA-s logitakse. Maksu- ja Tolliameti käsutuses olev info on hõlmatud maksusaladuse kaitsega ehk tagatud on ka ärisaladuse kaitse. Kogutava teabe käsitlemine pole vähem turvalisem teabest, mida Maksu- ja Tolliametile juba niigi esitatakse.

Käibedeklaratsiooniga kogutav info tõstab oluliselt Maksu- ja Tolliameti riskianalüüsi kvaliteeti ning kontrollide kiirust ilma kontrollijate arvu suurendamiseta.

• Maksu- ja Tolliameti riskianalüüs ja kontrolliprotsess muutub efektiivsemaks. Käibedeklaratsiooni lisaga kogutavad andmed võimaldavad oluliselt kiiremini ja täpsemalt teha kindlaks isikud, kellele pöörata kõrgendatud tähelepanu.
• Kiirem ja täpsem kontrolliobjektide tehingupõhisele infole tuginev valikuprotsess võimaldab tegeleda senisest suuremas mahus maksuriskidega isikutega ning kasutada ressursse efektiivsemalt.
• Operatiivne riskide määratlemine võimaldab kiirelt rakendada meetmeid, et tõkestada maksupettuste toimepanekut või jätkumist ning vähendada seeläbi maksuauku.
• Paraneb varjatud käibe avastamine. Siiani on käibe varjamist tuvastatud peamiselt tagastusnõuete või muude kontrollimenetluste käigus kogutud info põhjal. Tavapärane on, et kogutud info on enamasti masstöötluseks sobimatus formaadis ning ei hõlma arvestatavas ulatuses tehingupartnereid.
• Lihtsustub fiktiivsete arvete ja puhvrite tuvastamine. Saadava info hulk võimaldab tuvastada ja selekteerida potentsiaalseid „arvevabrikud,“ kus väljastatakse fiktiivseid kuluarveid teistele ettevõtetele, ning „puhverettevõtted“ ehk ettevõtted, kus suure tõenäosusega reaalset äritegevust ei toimu ja keda kasutatakse tehinguahelates vahelülidena, et varjata pettusest tegelikku kasusaajat.
• Käibemaksu tagastusnõuete riskid täpsustuvad ja menetlemine kiireneb. Tehingupõhise info kiirem omamine võimaldab senisest oluliselt operatiivsemat riskianalüüsi ning lähtuda juba konkreetsest tehingust ja tehingupartnerist.

Loe edasi: https://rpteenus.ee/tulude-kulude-arvestus-intresside-litsentsitasude-ja-dividenditulu-kajastamine-raamatupidamise-dokumentatsioon-sailitamine/