Raamatupidamise kontod, kontoplaan, majandustehingute registreerimine, arvestusregistrid

Kontod ja kahekordne kirjendamine 

 

Nagu eelnevalt selgus, muutis iga majandustehing raamatupidamisbilanssi. Neid kõiki jooksvalt bilansikirjete muutustena kajastada on ebapraktiline ja arvestustehniliselt ressursse nõudev ülesanne. Lihtsam viis on majandustehingute üle arvet pidada kontodel, kus saab infot klassifitseerida vastavatesse rühmadesse. Seega võib kontot defineerida kui info registreerimise, kandmise ja säilitamise vahendit.

Konto tuleb itaaliakeelsest sõnast conto ning tähendab “arvet”. Konto abil on võimalik kahepoolselt näidata kokku kuuluvaid majandustehinguid.  Selleks, et kõik majandustehingud oleks registreeritud, süstematiseeritud ning kajastuksid aruannetes, kasutatakse raamatupidamisarvestuses kontosid ja kahekordset kirjendamist.

Kontod ja konto muudatused 

 

Konto on abitabel üheliigiliste majandustehingute koondamiseks ja summeerimiseks.

Kasutatakse kahepoolset tabelit – vasakul pool on deebet (D) ja paremal pool kreedit (K).

Deebet Konto vasak pool ehk deebet

Kreedit Konto parem pool ehk kreedit

 Kontode avamise, neile majandustehingute kirjendamise ja nende sulgemise kohta kehtib kolm seaduspärasust:

1. Algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis:

• Aktivakonto algsaldo deebetisse
• Passivakonto algsaldo kreeditisse

2. Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus on algsaldo. Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele.
3. Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel.

Mõisted:

 

Konto nimetus – aluseks võetakse bilansiskeem ja kasumiaruandeskeem ning lisatakse või muudetakse kontosid (nimetusi) vastavalt ettevõtte vajadusele.

Saldo – konto jääk, seis raamatupidamises teatud ajahetkel.

Konto algsaldo (AS) – algjääk, kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta seisab algbilansis: aktivakirjete summad vastavate kontode deebetisse, passivakirjete summad vastavate kontode kreeditisse.

Käive – majandustehingutest tulenevate muudatuste summa perioodi jooksul.

Deebetkäive (DK) – konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetkäibeks.

Kreeditkäive (KK) – konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditkäibeks.

Debiteerimine – sissekande tegemine konto deebetisse.

Krediteerimine – sissekande tegemine konto kreeditisse.

Konto lõppsaldo (LS) ehk lõppjääk asub algsaldo poolel.

•  Valem lõppsaldo leidmiseks: Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive – vastaspoole käive

 

Kontosid liigitatakse järgmiselt:

 

• Aktiva- ja passivakontod (bilansikontod)
• Kontrakontod – kontraaktiva- ja kontrapassivakontod
• Sünteetilised ja analüütilised kontod
• Tulude ja kulude kontod (kasumiaruandekontod)
• Püsivad ja ajutised kontod

Aktiva- ja passivakontod

 

Kontosid, kus registreeritakse varas toimuvaid muudatusi, nimetatakse aktivakontodeks.

Ettevõtte kohustuste ja omakapitali muutumist kajastatakse passivakontodel.

Bilansi aktivakirjetele avatakse aktivakontod, millele kogutakse andmed varade jääkide ja liikumise kohta.

Bilansi  passivakirjetele avatakse passivakontod, milledel kogutakse andmed kapitali üksikute liikide ja nende muutuste kohta.

Valem aktivakonto lõppsaldo leidmiseks: LS = AS + DK – KK

Aktivakontodel  leitakse lõppsaldo kui deebet-algsaldole liidetakse deebetkäive ja lahutatakse kreeditkäive.

Kontode lõppsaldode alusel koostatakse majandusaasta lõppbilanss.

Kui aktivakontol puudub algsaldo, siis leitakse lõppsaldo deebet- ja kreeditkäibe vahena.

Valem passivakonto lõppsaldo leidmiseks: LS = AS + KK – DK

Passivakontodel leitakse lõppsaldo kui  kreedit-algsaldole liidetakse kreeditkäive ja lahutatakse deebetkäive.

Kui passivakontol puudub algsaldo, siis leitakse lõppsaldo kreedit- ja deebetkäibe vahena.

Algsaldode ja majandustehingute kirjendamine aktivakontodel toimub järgmiselt:

 

Aktivakonto

Deebet	Kreedit
1.   Algsaldo ehk deebet-algsaldo 2.   Suurenemine ehk deebetkäive (debiteerimine) 4.   Lõppsaldo ehk deebet lõppsaldo	3. Vähenemine ehk kreeditkäive (krediteerimine)

Deebetis on aktivakonto suurenemine ja kreeditis vähenemine.

Algsaldode ja majandustehingute kirjendamine passivakontodel toimub järgmiselt:

 

Passivakonto

Deebet	Kreedit
3.   Vähenemine ehk deebetkäive (debiteerimine)	1.  Algsaldo ehk kreedit-algsaldo 2.  Suurenemine ehk kreeditkäive (krediteerimine) 4.  Lõppsaldo ehk kreediti-lõppsaldo

Deebetis on passivakonto vähenemine ja kreeditis suurenemine.

Näide: Osakapitali sissemaksmine 40000 eurot. Osaühingu vara suureneb osakapitali sissemaksega. Bilansis suureneb aktiva (raha) ja suureneb passiva pool (osakapital).

Raamatupidamislausend: 

D Pank             40000.-

K Osakapital    40000.-

AKTIVAKONTO Pank
D                    K
AS     –
DK 40000.-
LS   40000.-

 

PASSIVAKONTO Osakapital
D                    K
	AS    –
	KK 40000.-
	LS   40000.-

Näide: Pangaarvelt tasuti arvuti eest 15000 eurot. Bilansis üks aktivakirje (põhivara) suureneb ja aktivakirje (pank) väheneb.

 Raamatupidamislausend:

D  Põhivara    15000.-

K  Pank          15000.-

AKTIVAKONTO Pank
D                    K
AS     –
DK 40000.-	KK 15000.-
LS   25000.-
AKTIVAKONTO Põhivara
D                    K
AS     –
DK 15000.-
LS  15000.-

 

PASSIVAKONTO Osakapital
D                    K
	AS    –
	KK 40000.-
	LS   40000.-

Seejuures on tähtis meelde jätta, et aktivakonto suureneb deebetis ja väheneb kreeditis ning passivakonto suureneb kreeditis ning väheneb deebetis.

Aktiva- ja passivakontosid nimetatakse  alalisteks kontodeks (nimetatakse ka püsivateks, permanentseteks, reaalkontodeks, kumulatiivseteks), sest  aruandeperioodi lõpul võivad sinna jääda saldod ning ühe perioodi lõppsaldo on järgneva perioodi algsaldoks.

 

Kontrakontod

 

Kontraaktiva konto – on alati seotud konkreetse aktivakontoga ja reguleerib mingi aktivakonto jääki, vähendades selle summat bilansis. Kontraaktivakonto  passivakonto iseloomuga,  seega saldo on kreeditis.  Tüüpiliseks kontraaktiva kontoks on näiteks Põhivara kulum ja Ebatõenäoliselt laekuvad summad.  Põhivara kulumi konto passivasaldo võrra vähendatakse aktivakonto Põhivara jääki. Saadud summa moodustab põhivara jääkmaksumuse. Konto Ebatõenäoliselt laekuvad summad saldo näitab ostjate arvete üldsummat, mida ettevõte on hinnanud ebatõenäoliselt laekuvaks ja  vähendab kontot Nõuded ostjate vastu. (NB! Enne 2005.a. kajastati bilansis miinusmärgiga, kuid praegu on vastavalt juhenditele nõue lahutada aktivakonto deebetsaldost kontraaktivakonto kreeditsaldo).

Kontrapassiva konto – on alati seotud konkreetse passivakontoga ja reguleerib mingi passivakonto jääki, vähendades selle summat bilansis. Kontrapassivakonto  on aktivakonto iseloomuga.  Näiteks konto Omaaktsiad või –osad (omaaktsiad tekivad siis, kui aktsiaselts ostab aktsiad tagasi, kusjuures omaaktsiate ost on  kasumieraldise üks vorme), mille saldo näidatakse miinusmärgiga bilansi passiva poolel.

 

Sünteelised ja analüütilised kontod

 

Sünteetiline konto – peakonto, mille all võib olla mitu analüütilist kontot. Näiteks sünteetilisel kontol Võlad tarnijatele võivad olla analüütilised kontod tarnijate lõikes. Kontole Materjalid avatakse analüütilised kontod iga materjaliliigi lõikes. Sünteetilised kontod avatakse pearaamatus ja nende üle peetakse arvestust ainult rahaliselt. Arvestust sünteetilistel kontodel nimetatakse sünteetiliseks arvestuseks.

Analüütiline konto – sünteetilise konto allkonto. Analüütilisel kontol peetakse analüütilist arvestust, mis on detailsem. Analüütiline arvestus võib olla nii rahaline kui ka naturaalnäitajates arvestus. Analüütilist arvestust peetakse eraldi registrites – abiraamatutes, kaartidel, lehtedel, tabelites jne ning seda võivad pidada näiteks laotöötajad, müügijuhid, allüksuste töötajad, meistrid jne.

Näide kontoplaanist:

12 Nõuded ja ettemaksed

121 Nõuded ostjate vastu

122 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded

123 Muud lühiajalised nõuded

124 Ettemaksed teenuste eest

12 on sünteetiline konto, 121-124 on analüütilised kontod

Sünteetiline ja analüütiline arvestus on vastastikku tihedalt seotud. Sünteetilise konto algsaldo, käibed ja lõppsaldo on võrdsed analüütiliste kontode algsaldode, käivete ja lõppsaldodega.

Selgituseks: Raamatupidamisprogrammides on analüütiliseks arvestuseks enamasti spetsiaalsed moodulid. Analüütiline arvestus ostjate võlgnevuse kohta on näiteks – Müügireskontro, tarnijate võlgnevuse kohta – Ostureskontro.

Seoses raamatupidamisprogrammide kasutamisega on kasutatavate kontode arv kasvanud, mis on toonud muutusi kontode traditsioonilisse liigitusse. Hägustunud on piir sünteetiliste ja analüütiliste kontode vahel ja mõningatel juhtudel loobutakse analüütiliste kontode kasutamisest ja avatakse ühe vara, kohustuse, tulu-või kululiigi kohta mitu sünteetilist kontot. Näiteks kasutatakse käibemaksu arvestuseks sageli mitut kontot, mis on olemuselt analüütilised kontod  käibemaksutehingute (ostu- ja müügikäibemaksu) kogumiseks. Bilansi koostamisel kontode saldod summeeritakse ja kantakse vastavale bilansikirjele.

 

Tulu- ja kulukontod

 

Kasumiaruande kontod jagunevad tulu- ja kulukontodeks. Neil peetakse arvestust erinevate tulu- ja kululiikide kohta. Lisaks nö puhastele tulu-kulukontodele, on kontosid, millel võivad kajastuda nii tulud kui kulud. Neid nimetatakse tulemikontodeks. Tulemikontot kasutatakse näiteks põhivara müügi tulemi kajastamiseks, valuutakursi muutuste kasumi ja kahjumi kajastamiseks st tehingute puhul, kus lõpptulemuseks on kas kasum või kahjum.

Tulude kontod – on passivakontode iseloomuga perioodisisesed kontod. Nendel pole arvestusperioodi alguses algsaldot.

Tulu- ja kulukontod on ajutised seetõttu, sest kasumiaruanne koostatakse teatud perioodi kohta. Perioodi lõpus tulu-kulukontod suletakse ning uue perioodi alguses avatakse uuesti. Kontode sulgemine tähendab nende kontode tühjendamist ehk saldode nullimist, kus nende kontode saldod kantakse alalisele st kasumi (kahjumi) kontole.

Näide: Müügiarvete alusel laekus müügitulu arvestusperioodil  panka 10000 eurot.

Raamatupidamislausend:

D Pank           10000.-

K Müügitulu  10000.-

Aktivakonto PANK
D                    K
AS       5000.-
DK   10000.-
LS    15000.-
Tulukonto MÜÜGITULU
D                    K
AS
	KK  10000.-
	LS   10000.-

Arvestusperioodi lõpus kantakse tulemus tulude ja kulude koondkontole (olemuselt tulemikonto):

Raamatupidamislausend:

D Müügitulu                                       10000.-

K Tulude ja kulude koondkonto          10000.-

Tulukonto MÜÜGITULU
D                    K
AS
DK  10000.-	KK  10000.-
LS
Tulemikonto TULUDE-KULUDE KOOND
D                    K
AS
	KK  10000.-
LS	10000.-

 

Kulude kontod – on aktivakontode iseloomuga perioodisisesed kontod kulude rühmitamiseks ja kogumiseks.

Näide: Pangast maksti kontori rendi eest 2500 eurot.

Raamatupidamislausend:

D Rendikulu      2500.-

K Pank              2500.-

Aktivakonto PANK
D                    K
AS       5000.-
DK   10000.-	KK  2500.-
LS     12500.-
Kulukonto RENDIKULU
D                    K
AS
DK   2500.-
LS     2500.-

Kulukontodel pole arvestusperioodi alguses saldot. Tulemus kantakse tulude ja kulude koondkontole.

Tulude ja kulude arvestus toimub tekkepõhiselt teatud perioodi kohta. Arvestusperioodiks võib olla näiteks kuu, aasta. Erinevate tulude ja kulude  arvestuseks avatakse eraldi kontod. Arvestusperioodi jooksul

• kogutakse tulud tulukontode kreeditisse
• kogutakse kulud kulukonto deebetisse

Raamatupidamislausend:

D Tulude ja kulude koondkonto  2500.-

K  Rendikulu                               2500.-

Kulukonto RENDIKULU
D                    K
S
DK   2500.-	KK 2500.-
S1

 

Tulemikonto TULUDE-KULUDE KOOND
D                    K
S
DK 2500.-	KK  10000.-
S1	7500.-

 

Aasta lõpus tehakse raamatupidamisõiendi alusel tulude ja kulude koondkontol lõpetamiskanded. Lõpetamiskannetega kogunevad aruandlusperioodi kanded kasumi (kahjumi) kontole deebetisse – kulud ja kreeditisse – tulud. Lõppsaldo pool oleneb sellest, kas on kasum või kahjum. Kulude poole deebetkäive ja tulude poole kreeditkäive kajastuvad kasumiaruandes vastavalt kuludena ja tuludena.

Raamatupidamislausendid:

D Tulude-kulude koondkonto       10000.-

K Aruandeaasta kasum (kahjum) 10000.-

D Aruandeaasta kahjum (kasum)   2500.-

K Tulude-kulude koondkonto         2500.-

Tulemikonto TULUDE-KULUDE KOOND
D                    K
S
DK 2500.- DK 10000.-	KK  10000.- KK    2500.-
S1

 

Tulemikonto KASUM (KAHJUM)
D                    K
S
DK 2500.-	KK  10000.-
S1	7500.-

 

Kontosid liigitus nende kasutamise järgi:

• alalised kontod
• ajutised kontod

Alalised kontod on bilansikontod, mis on püsiva iseloomuga ja omavad aruandeperioodi lõpul saldot.

Ajutised kontod on kasumiaruande kontod, oma olemuselt ajutised  ning neid kasutatakse tulu ja kulu arvestuseks, ei oma aruandeperioodi lõpul saldot.

 

Bilansivälised kontod

 

Bilansivälised kontod avatakse teatud vara liikide kohta, mis on mingil moel seotud ettevõttega, kuid ei ole ettevõtte varana arvel. Siia kuuluvad näiteks vastutaval hoiul olevad varad, kasutusrendil olevad põhivahendid jne.

Eeltoodust näeme, et kontode ja bilansi vahel on tihe seos:

• aruandeperioodil algul avatakse kontod algbilansi andmetel
• kontode algsaldode ja neile tehtud kirjendite põhjal selgitatakse välja lõppsaldod, mis on aluseks bilansi koostamisel

Enne bilansi koostamist tuleb veenduda, et kõik lausendid on koostatud õigesti ja registreeritud õigetel kontodel ning käibed ja lõppsaldod on arvutatud õigesti.

Kokkuvõtteks: Majandustehingute kirjendamise ja kõigi kokkuvõtete õigsuse kontroll põhineb kahekordse kirjendamise printsiibil.

1. Kui kontod on avatud õigesti, siis peab kõikide kontode deebet-algsaldode kogusumma võrduma kõigi kontode kreedit-algsaldode summaga, mis tagab ka selle, et kõigi kontode deebet-algsaldode summa peab võrduma algbilansi aktivapoole kokkuvõttega ja kõigi kontode kreedit-algsaldode summa peab võrduma algbilansi kreeditpoole kokkuvõttega.
2. Kuna iga majandustehing kajastatakse vähemalt kahel kontol – ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis – siis peab kõigi kontode deebetkäivete kogusumma võrduma kõigi kontode kreeditkäivete kogusummaga.
3. Sellest tulenevalt peab kõigi kontode deebet-algsaldode summa pluss kõigi kontode deebetkäivete summa võrduma kõigi kontode kreedit-algsaldode summa pluss kõigi kontode kreeditkäivete
4. Kui kummastki üksteisele võrdsest kogusummast maha arvata üks ja sama summa (deebet-algsaldo + deebetkäivete kogusummast kreeditkäivete kogusumma ja teistel kontodel kreedit-algsaldo + kreeditkäibest deebetkäivete kogusumma), saame jällegi üksteisega võrdsed summad, kontode jääkide ehk lõppsaldode kogusummad.

 

 

 

Kontoplaan

 

Vastavalt EV raamatupidamise seadusele koostab iga raamatupidamiskohustuslane kontoplaani majandustehingute kirjendamiseks.

Kontoplaan on kõigi ettevõtte raamatupidamises kasutatavate kontode nimetuste ja kontonumbrite täielik süstematiseeritud loetelu. Kontoplaan on kindel süsteem majandustehingute tulemuste  kajastamiseks.

Kontoplaani kontodele antakse numbrid kindla eesmärgiga ja plaani järgi. Kontode nimetused tulenevad eelkõige bilansi ja kasumiaruande kirjetest.

Kontoplaan on ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjade koostisosa. Kontoplaanis kontode liigendamisega tuleb arvestada ettevõtte juhtumis-, kulu- ja maksuarvestust ning statistikaaruannetest tulenevaid nõudeid.

Kontoplaani koostamisel arvestatakse:

• Ettevõtte tegevusala;
• Majandustehingute sisu;
• Käibe- ja põhivarade jaotust;
• Tulude ja kulude liike;
• Kauba-, toodangu- ja teenuste liike;
• Majandustehingute kaudu seotud ostjaid ja tarnijaid, kelle oleks otstarbekas avada eraldi kontod;
• Börsinõuetega;
• Organisatsioonistruktuurist tulenevate erinevate juhtimistasandite, kontrollorganite ja omanike sisemiste infonõuetega;
• Valitud kasumiaruande skeemi;
• Õigusaktidest (raamatupidamisseadus, statistikaseadus, maksuseadused jm tulenevate infonõuetega;
• Kasutatava arvuti tarkvaraga.

Kontode süstematiseerimisel ja nende esitamisel kontoplaanis kasutatakse nn bilansiprintsiipi. Bilansiprintsiibile orienteeritud kontoplaani kujundamisel lähtutakse:

• süsteemist, mis võimaldaks eristada aktiva (vara), passiva (kohustuste ja omakapitali), tulu ja kulukontosid;
• kontode liigendamisest nende viie rühma siseselt, et oleks võimalik koostada raamatupidamise aastaaruande põhiaruanded: bilanss, kasumiaruanne, rahavoogudearuanne ja omakapitali muutuste aruanne ning vastavad lisad.

Miinimumnõuded kontode süstematiseerimiseks on:

• Süsteem, mis võimaldab eristada aktiva-, passiva-, tulu- ja kulukontosid;
• Süsteemi kontode liigendamine selliselt, et on võimalik koostada aastaaruanne.

Näide: 

1. a) Ettevõtte kontod võib liigendada 5-ks rühmaks.

Rühma tähistab konto koodi esimene number:

1 – bilansi aktivakirjed – vara
2 – bilansi passivakirjed- kohustused
3 – bilansi passivakirjed- omakapital
4 – tulude kontod
5 – kulude kontod

Näide:

Kontoplaan

Varad

1110 Kassa

1120 Pank

1150 Kaup, toore, materjalid

1210 Ostjate tasumata summad

1220 Aruandvad isikud

1310 Masinad ja seadmed

1320 Mas.seadm. akumuleeritud kulum

1330 Immat. põhivara

Kohustused

2110 Tagatiseta lühiajalised laenud

2120 Võlad tarnijatele

2130 Käibemaks

2140 Üksikisiku tulumaks

2150 Töötuskindlustusmakse

2160 Kogumispension

2170 Sotsiaalmaks

2180 Võlgnevus töövõtjatele

2190 Pikaajaline laen

Omakapital

3100 Osakapital

3210 Kohustuslik reservkapital

3300 Eelmiste  per kasum/-kahjum

3400 Aruandep kasum/-kahjum

3401 Tulude-kulude koondkonto

Tulud

4101 Müügitulu

Kulud

5101 Finantskulud

5102 Palgakulu

5103 Töötusk. makse kulu

5104 Sotsiaalmaksu kulu

5105 Kauba- ja materjalikulu

5106 Põhivara kulum

5107 Riigilõivud

5108 Muud ärikulud

 

1. b) Kontorühmad koosnevad

Bilansi aktiva- ja passivakirjete kontode kontoklassi tähistavad koodi kolm esimest numbrit, kusjuures kontoklassi teine ja kolmas number viitavad RPS- lisas 1 toodud bilansikirjetele ja – alaliigendustele.

 

varade kontod käibevara kontod põhivara kontod kohustuste kontod lühiajalised kohutused pikaajalised kohutused omakapital

(kontoklass 100-199) (kontoklass 100-159) (kontoklass 160-199) (kontoklass 200-299) (kontoklass 200-259) (kontoklass 260-299) (kontoklass 300-399)

Tulude ja kulude kontoklassi tähistavad kontokoodi kaks esimest numbrit.
Tulude ja kulude arvestuse kontode ja kontoklasside teine number viitab RPS- lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi 1 kirje vastavale tulude või kulude kirje või rühma numbrile.

Tulude arvestuse kontod (kontoklassid 41- 49)
kontoklass 41 – müügitulu
kontoklass 47 – muud äritulud
kontoklass 48 – finantstulud

Kulude arvestuse kontod (kontoklassid 51- 59)
kontoklass 51 – kaubad, toore, materjal
kontoklass 52 – muud tegevuskulud
kontoklass 55 – tööjõukulud
kontoklass 56 – põhivara kulum
kontoklass 57 – muud ärikulud
kontoklass 58 – finantskulud

Näide:

Majandustarkvara kontoplaan 

10111   Kassa

10121   Arvelduskonto pangas

10211   Lühiajalised finantsinvesteeringud

10219   Lühiajaliste finantsinvesteeringute allahindlus

10311   Ostjatelt laekumata arved

10331   Ebatõenäoliselt laekuvad arved

10431   Arveldused aktsionäridega

10441   Arveldused aruandvate isikutega

10445   Lühiajalised laenud

10511   Laekumata intressid

10521   Laekumata dividendid

10531   Muud viitlaekumised

10611   Tasutud käibemaks (kohalik)

10612   Tasutud käibemaks (ehitiste sm-sse arv. kaupade ja teenuste)

10613   Tasutud käibemaks (import)

10615   Tasutud käibemaksu kogumiskonto

10616   Ettevõtte tulumaksu ettemaksed

10621   Ettemakstud vara kindlustusmaksed

10622   Ettemakstud rent

10623   Ettemakstud perioodika

10710   Ladu

10741   Ostetud kaubad müügiks

10751   Lühiajalised ettemaksed hankijatele

10851   Aktsiad

10861   Mitmesugused pikaajalised nõuded

10871   Pikaajalised ostjatelt laekumata arved

10911   Maa ja ehitised (soetusmaksumuses)

10921   Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses)

10931   Inventar, tööriistad jms. (soetusmaksumuses)

10941   Akumuleeritud põhivara kulum

10961   Ettemaksed materiaalse põhivara eest

11011   Asutamisväljaminekud

11031   Ostetud patendid, litsentsid, kaubamärgid

21131   Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil

21141   Lühiajalised laenud krediidiasutustelt

21211   Ostjate ettemaksed

21311   Hankijatele tasumata arved

21511   Käibemaks

21521   Ettevõtte tulumaks

21531   Üksikisiku tulumaks

21541   Erisoodustuste tulumaks

21551   Sotsiaalmaks

21561   Pensionikindlustus

21571   Töötuskindlustusmaks

21611   Võlad töövõtjatele

21612   Võlad töövõtjatele (panka ülekandmata palk)

21613   Avanss töötajatele

21621   Dividendivõlad

21631   Intressivõlad

21931   Pangalaenud

21941   Kapitalirent

32211   Aktsiakapital / osakapital nimiväärtuses

32311   Aazio

32611   Kohustuslik reservkapital

32711   Eelmiste perioodide jaotamata kasum

32811   Aruandeaasta kasum (- kahjum)

32911   Oma osad või aktsiad

40111   Tulud omatoodangu müügist

40121   Tulud ostetud kauba müügist

40131   Tulud teenuste müügist

40141   Tulud ekspordist

40411   Saadud leppetrahvid

40412   Saadud viivised

40421   Kindlustushüvitised

40431   Kasum valuutakursi muutustest

40441   Põhivara müügikasum

40442   Põhivara likvideerimiskasum

40451   Aruandeperioodil selgunud eelmiste aastate tulud

40491   Muud äritulud

41011   Saadud dividendid

41021   Kasum väärtpaberite müügist

41031   Intressitulud

41041   Kasum valuutakursi muutustest (fin. inv.)

41091   Muud finantstulud

41211   Muud erakorralised tulud

50511   Kaubad, materjal, teenused

50611   Ruumide rent

50612   Elekter

50621   Telefon

50622   Mobiiltelefon

50623   Andmeside

50631   Bürootarbed (paber, kirjutusvahendid jms.

50632   Raamatud, ajalehed jm. trükised

50636   Ruumide sisustus

50637   Büroomasinad, olmetehnika

50638   Seadmete üür

50641   Raamatupidamisteenused

50642   Auditi kulud

50643   Juriidilised kulud

50651   Reklaam

50661   Hooldus

50662   Jooksev remont

50663   Parendused 5% piires

50664   Parendused üle 5%

50671   Kütus, määrdeained

50672   Jooksev remont, tehnohooldus

50673   Sõidukite ja garaazi abiseadmed

50674   Hooldusvahendid

50675   Sõidukite kindlustusmaksed

50676   Sõidukite ja garaazi üür

50677   Isikliku auto kasutamise kulud (alla 1000)

50678   Isikliku auto kasutamise kulud (üle 1000)

50679   Ostetud transporditeenused

50681   Tolli teenustasud

50685   Komandeeringukulu lubatud piirmäärades

50686   Komandeeringukulu üle lubatud piirmäärade

50687   Panga teenustasud

50691   Muud tegevuskulud

50711   Koosseisuliste töötajate palk

50712   Lepinguliste töötajate palk

50713   Lisatasud ja preemiad

50714   Puhkusetasud

50721   Palgaga seotud maksud

50731   Pensionikulud

50811   Põhivara kulum

50815   Põhivara allahindlus

50819   Käibevara allahindlus

50911   Kahjum põhivara võõrandamisest

50912   Kahjum põhivara mahakandmisest

50921   Kahjum valuutakursi muutustest

50941   Trahvid MKS alusel

50943   Viivised, intressid, sissenõuded MKS alusel

50951   Kulutused kingitustele

50952   Annetused mittetulundusorganisatsioonidele

50961   Ettevõtlusega otseselt mitteseotud kulud

50971   Eelmiste aruandeperioodide kulu

50981   Kohalikud maksud

50991   Muud ärikulud

51131   Intressid

51141   Kahjum valuutakursi muutustest (fin. inv.)

51151   Finantsinvesteeringute väärtuse muutus

51161   Muud finantskulud

51311   Muud erakorralised kulud

51411   Tulumaks

89999   Arvestuslik tulemus

90000   Tasaarveldused

90050   Kassa kontrollkonto

99999   Lao vahekonto

Ettevõttel on  piisavalt vabad käed liigendatud kontoplaani koostamiseks vastavalt individuaalsetele vajadustele. Kontoplaanis sisalduvaid kontosid tuleb kasutada õigesti ja järjepidevalt. Lähtuvalt konkreetse majandustehingu sisust tuleb kontoplaanist valida tema registreerimiseks sobilikud kontod.

Lisaks kontodele saab ettevõtte majandusinformatsiooni liigendada erinevate tunnuste alusel: näiteks äriettevõttel osakonnad  (ladu, tootmine, müük); objektid (masinad, tootmisliinid jne).

 

Majandustehingute registreerimine ja arvestusregistrid 

 

Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad infot kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta ning kirjendite aluseks olevat üksikasjalikku infot. Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kahel moel – kronoloogilises järjekorras ja kontode kaupa.

Algdokumendi põhjal koostatakse raamatupidamislausend, lausendi põhjal raamatupidamiskanne arvestusregistrisse.

Raamatupidamiskande registrisse kandmist nimetatakse raamatupidamiskandeks.

Raamatupidamiskannete liigiks on reguleerimiskanne ja lõpetamiskanne

Raamatupidamises kasutatakse enam kahte registrit:

• Päevaraamatut ehk  kronoloogilist registrit
• Pearaamatut ehk süstemaatilist registrit

Päevaraamat on raamatupidamisregister, milles kirjendatud majandustehingud on esitatud kronoloogilises järjekorras.

 

Päevaraamat peab sisaldama järgmiseid andmeid:

1) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber

2) majandustehingu kuupäev

3) majandustehingu sisu-lühikirjeldus

4) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number

5) debiteeritavad ja krediteerivad kontod ja vastavad summad

Ühtset päevaraamatu, kus kirjendatakse kõiki majandustehinguid, on mõeldav kasutada väiksemas ettevõttes. Suuremas ettevõttes kasutatakse eri liiki majandustehingute kajastamiseks spetsiaalregistreid: kassaraamat, ostureskontro (osturaamat), müügireskontro (müügiraamat) jne.

 

Pearaamat on raamatupidamisregister, milles kirjendatud majandustehingud kirjendatud majandustehingud on esitatud kontode lõikes. Pearaamatust leiame seega info kõigi majandustehingute kohta süstematiseeritult vastavalt ettevõtte kontoplaanile.

 

Pearaamatu täitmise reeglid:

1) üks majandustehing konteeritakse ühele reale

2) iga majandustehingu kohta peab tegema vähemalt kaks sissekannet – ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse

3) kuu lõpul võetakse kokku iga konto, arvutatakse käibed ja saldod. Uuel kuul alustatakse eelemise kuu lõppsaldodega, mis on nüüd algsaldodeks

Praktikas on kasutusel ka nn ühendatud raamatupidamisregister, milles majandustehingud on näidatud nii kronoloogilises kui ka kontode lõikes. Selline register on pearaamat.

Pearaamatu kontode andmikku, kus on esitatud kõikide kontode saldod nimetatakse saldoandmikuks v saldoaruandeks.

 

Majandustehingute registreerimiseks kasutatakse praegusel ajal majandustarkvara poolt genereeritud automatiseeritud arvestuse süsteeme. Kronoloogilise ja süstemaatilise arvestuse registrid on sel juhul andmetöötlusest saadud väljendusvormid.

Praktikas  muudavad majandustarkvara programmid raamatupidamise töö oluliselt lihtsamaks, kui kogu selle tsükli tarvis on programmi sisestada vaid üks kanne ning tehingute nii süstemaatiline kui ka kronoloogiline register on hõlpsalt kuvatav andmebaasist selleks vastavate päringute abil.

Käibeandmik: pearaamatu kontroll register, kus kontod on horisontaalsed;

• esimene tulp algsaldod vastavalt kas deebet v kreedit saldo
• teine tulp-perioodikäibed (nii deebet kui kreedit)
• kolmas tulp-lõppsaldod kas deebet v kreedit saldo

Loe edasi: https://rpteenus.ee/kahekordne-kirjendamine-kontodel/