Raamatupidamise seadused, määrused, hea tava, toimkonna juhendid – RTJ vs IFRS
Raamatupidamine on muutuv ja arenev valdkond
Suurel määral on raamatupidamist mõjutanud raamatupidamisprogrammide laialdasem kasutamine. Tehnilised vahendid on raamatupidamisandmete täpsust ja usaldusväärsust oluliselt suurendanud. Arenev äritegevus ning uued finantseerimisvõimalused on muutnud keerulisemaks ettevõtete majandustegevuse ning selle kajastamise raamatupidamises. Majandus on muutunud järjest rahvusvahelisemaks, mille tõttu on tekkinud vajadus ühtlustada eri riikide raamatupidamisreegleid, et aruandeid saaks kasutada ja need oleksid arusaadavad kõikidele andmete kasutajatele.
Tänasel päeval juhinduvad Eesti raamatupidajad oma töös raamatupidamise seadusest mis võeti vastu 20.novembril 2002.a. ja hakkas kehtima 01.01.2003.a. Kehtivale seadusele tehakse pea igal aastal seaduse muutmise seadusi, seega peab raamatupidaja olema pidevalt kursis kehtivate nõuetega. Vastavalt raamatupidamise seadusele suunab finantsarvestuse ja -aruandluse alast tegevust Eestis Raamatupidamise Toimkond, kes oma juhendite kaudu kehtestab ka Eesti Finantsaruandluse Standardi
Eesti raamatupidamist reguleerivad järgmised seadused :
- Raamatupidamise seadus (RPS)
- Käibemaksuseadus
- Maksukorralduse seadus
- Ravikindlustuse seadus
- Sotsiaalmaksuseadus
- Tulumaksuseadus
- Töölepingu seadus
- Kogumispensionide seadus
- Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
- Töötuskindlustuse seadus
- Võlaõigusseadus
- Äriseadustik
- Audiitortegevuse seadus
Määrused
- Riigi raamatupidamise üldeeskiri
- Töötasu alammäära kehtestamine
- Töötuskindlustusmakse määrad
- Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord
- Erisoodustuse hinna määramise kord
- Puhkusetasu ja keskmise töötasu riigieelarvest hüvitamise kord
- Töölähetuse kulude hüvitiste ja välislähetuse päevaraha piirmäärad ning nende maksmise kord
- Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord
Eesti hea raamatupidamistava
Raamatupidamist reguleerivad organisatsioonid
Finantsarvestuse alaseid normatiivakte publitseerivatest rahvusvahelistest organisatsioonidest on olnud autoriteetseim Rahvusvaheline Raamatupidamisstandardite Nõukogu – International Accounting Standards Board (IASB). Loodi 1973. aastal kümne riigi (Austraalia, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Jaapan, Mehhiko, Holland,
Suurbritannia, Iirimaa, USA) juhtivate raamatupidamisinstitutsioonide poolt. IASC põhikirjalised eesmärgid olid formuleerida ja publitseerida arvestusstandardeid, mida aktsepteeritaks ülemaailmselt ja järgitaks finantsaruannete koostamisel. Algselt oli institutsiooni nimetus Rahvusvaheline Arvestusstandardite Komitee – International Accouting Standards Committee (IASC), mida 2001.a. nimetati ümber Rahvusvaheline Raamatupidamisstandardite Nõukoguks, kelle tegevuse keskne eesmärk on töötada välja ühtsed, hea kvaliteediga, üleilmsed rahvusvahelised finantsaruandluse standardid, mis peavad sätestama läbipaistva ja võrreldava info esitamise finantsaruannetes
Rahvusvaheliste raamatupidamisstandardid IFRS on leitavad aadressil: https://www.ifrs.org/issued-standards/list-of-standards/ ja samuti rahvusvahelisel KPMG kodulehe aadressil: https://www.iasplus.com/en/standards
Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkond – organisatsioon, mis suunab raamatupidamisalast tööd Eestis ja kelle ülesandeks on välja anda raamatupidamise seadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid ning suunata raamatupidamisalast tegevust.
Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkond (RT):
- koosneb seitsmest liikmest, keda määrab rahandusminister kolmeks aastaks
- suunab raamatupidamisalast tööd Eestis
- annab välja standardeid, juhendeid ja soovitusi, mis täiendavad ja selgitavad Raamatupidamise seadust
- peamine arengusuund – Eesti regulatsioonide ühtlustamine rahvusvaheliselt tunnustatud arvestusprintsiipidega
Raamatupidamise seadus (RPS) on alus kõigile tegevustele ja toimingutele ettevõtte majandusarvestuse vallas. Seaduse vajalikkus ja eesmärk on lahti seletatud:
- RPS § 1: Käesoleva seaduse eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Raamatupidamise seadust peavad järgima kõik raamatupidamiskohustuslased
- RPS § 2 sätestab raamatupidamiskohustuslase mõiste: Raamatupidamiskohustuslaseks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna, kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal
Eraldi toob seadus välja riigiraamatupidamiskohustuslase mõiste:
Riigiraamatupidamiskohustuslaseks – on iga ministeerium ja Riigikantselei oma valitsemis- ja haldusala ulatuses ning põhiseaduslikud institutsioonid – Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, õiguskantsler ja Riigikohus
RPS koosneb järgmistest peatükkidest:
- peatükk ÜLDSÄTTED (välja toodud seaduse eemärk ja põhimõisted)
- peatükk RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE (raamatupidamise korraldamise põhinõuded, majandustehingute dokumenteerimine, raamatupidamise sise-eeskiri ja dokumentide säilitamine)
- peatükk MAJANDUSAASTA ARUANNE (aastaaruande koostamise alusprintsiibid
- peatükk KONSOLIDEERIMISGRUPI MAJANDUSAASTA ARUANNE (konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koostamise alusprintsiibid)
- peatükk RAAMATUPIDAMISALASE TÖÖ SUUNAMINE JA KORRALDAMINE (Raamatupidamise Toimkonna töö aluspõhimõtted ja juhendid)
- peatükk RIIGI RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMISE ERISUSED (riigiraamatupidamise korraldamine ja aruandlus)
- peatükk MUUDE ISIKUTE RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMISE ERISUSED (näiteks kohalike omavalitsuste, Eesti Panga ja FIE-de raamatupidamise ja aruandluse erisused)
- peatükk SEADUSE RAKENDAMINE (seaduse rakendussätted)
Lisa 1 Bilansiskeem
Lisa 2 Kasumiaruande skeemid
Lisa 3 Aastaaruande lisad
Riigiraamatupidamist reguleerib Riigi raamatupidamise üldeeskiri.
Kokkuvõtteks saab öelda, et Raamatupidamise seaduse terviktekst on suhteliselt muutuv, kuid raamatupidamise üldalused on püsivad ja muutumatud olenemata riigikorrast, majanduse hetkeseisust või valitsusest.
Rakendatav raamatupidamistava
Vastavalt RPS § 17-le on kõigil ettevõtetel võimalik valida, kas koostada oma aruandeid vastavuses ühega järgmisest kahest raamatupidamistavast:
- Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud rahvusvaheliste finantsaruandluse standardid (edaspidi IFRS);
- Eesti hea raamatupidamistava. Eesti hea raamatupidamistava, mida kirjeldatakse Raamatupidamise Toimkonna juhendites (edaspidi RTJ), on mõeldud rakendamiseks eelkõige väiksematele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kellel puudub vajadus täismahus IFRSi aruannete koostamiseks.
Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IFRS) – IASBi (International Accounting Standards Board) poolt kinnitatud standardid ja interpretatsioonid (SIC Interpretations). IFRS on mõeldud eelkõige avaliku huvi all olevatele ettevõtetele nagu näiteks börsiettevõtted, pangad ja teised suurettevõtted, korporatsioonid
Raamatupidamise Toimkonna kodulehel pealkirja IFRS all on toodud IFRS ja SME IRFS tõlked eesti keelde
Raamatupidamise Toimkonna juhendid
RPS kirjeldab ka Raamatupidamise Toimkonda (RT). Vabariigi Valitsus on moodustanud Raamatupidamise Toimkonna, mille ülesandeks on välja anda RPS selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid (RTJ) ning suunata raamatupidamisalast tegevust. RT juhendid on seotud RPS-ga ja mõeldud abimaterjalina kasutamiseks
Raamatupidamise Toimkonna juhendite (RTJ) eesmärgiks on selgitada raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprintsiipe ning sätestada konkreetsed reeglid rakendatavate arvestuspõhimõtete ja informatsiooni avalikustamise osas Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatavates raamatupidamise aruannetes
Nagu eelnevalt öeldud on vastavalt raamatupidamise seadusele kõigil ettevõtetel võimalik valida, kas koostada oma aruandeid vastavuses Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS) või Eesti hea raamatupidamistavaga
Eesti hea raamatupidamistava, mida kirjeldatakse RT juhendites, on mõeldud rakendamiseks eelkõige sellistele ettevõtetele, kellel puudub vajadus täismahus IFRSi aruannete koostamiseks (näiteks väiksemad ja keskmise suurusega ettevõtted). RTJ-d on järgmised:
RTJ 0 | Eessõna Raamatupidamise Toimkonna juhenditele |
RTJ 1 | Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted |
RTJ 2 | Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes |
RTJ 3 | Finantsinstrumendid |
RTJ 4 | Varud |
RTJ 5 | Materiaalne ja immateriaalne põhivara |
RTJ 6 | Kinnisvarainvesteeringud |
RTJ 7 | Bioloogilised varad |
RTJ 8 | Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad |
RTJ 9 | Rendiarvestus |
RTJ 10 | Tulu kajastamine |
RTJ 11 | Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine |
RTJ 12 | Valitsusepoolne abi |
RTJ 13 | Likvideerimis-ja lõpparuanded |
RTJ 14 | Mittetulundusühingud ja sihtasutused |
RTJ 15 | Lisades avalikustatav informatsioon |
RTJ 17 | Teenuste kontsessioonikokkulepped |
RTJ 18 | Euro kasutuselevõtt |
RT ja RTJ kohta leiab infot Raamatupidamise Toimkonna kodulehelt: https://www.fin.ee/finantspoliitika-valissuhted/arvestusvaldkond/raamatupidamise-toimkond
Enamik Eesti ettevõtteid kasutab Eesti head raamatupidamistava, kuivõrd tegemist on lihtsama standardiga ning paljudel ettevõtetel puudub vajadus kohaldada IFRS-i. IFRS on kohustuslik aga kõikidele börsiettevõtetele, finantsinstitutsioonidele, kindlustusettevõtetele ning ka neile, kellel on seda grupi aruandluse seisukohast vaja. Nagu eespool öeldud, siis IFRS-i on riikidel soovitatud kasutada oma standardite väljatöötamisel. Eesti hea raamatupidamistava ongi sisuliselt IFRS-i lühem versioon ehk rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ).
Eesti ja rahvusvaheliste standardite erinevused
RTJ-d lähtuvad üldjuhul IFRS-ist, kuid teatud juhtudel esineb neis ka erinevusi või kasutatakse IFRS-is kirjeldatud arvestuspõhimõtte lihtsustatud rakendamist. RTJ-des olevad erisused võrreldes rahvusvahelise standardiga ja nende erisuste põhjendused on toodud eraldi iga RTJ-i lõpus. Näiteks ei kirjelda RTJ-d detailselt edasilükkunud tulumaksu eraldiste arvestust, sest seoses kasumilt arvestatava tulumaksu puudumisega Eestis ei ole sellel enamiku ettevõtete jaoks tähtsust. Samuti nõuavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid lisades müügitulu detailsemat avaldamist. RTJ-id keskenduvad Eesti oludes olulistele raamatupidamise valdkondadele ning ei käsitle kõiki IFRSi reguleeritud valdkondi. Juhul kui ettevõttel on vaja mõnd spetsiifilisemat arvestuspõhimõtet, mida RTJ ei käsitle, siis on üldiselt soovitav lähtuda rahvusvahelistes standardites kirjeldatud arvestuspõhimõttest
Loe edasi: https://rpteenus.ee/raamatupidamise-sise-eeskiri-ariseadustik-pohimoisted-arvestusmeetodid/