Siirdehind ehk transfer pricing

Siirdehind ehk transfer pricing

 

Järjest rohkem on oluline pöörata tähelepanu sisemistele siirde hindadele. Siirdehindadega seotud küsimusi käsitletakse sageli maksuarvestuse kontekstis, kuid tegelikult on nende määratlemine osa strateegiliselt tõhusast eelarve- ja kuluarvestuse süsteemist juhtimisaruandluses.

Kui ettevõttel on välja töötatud põhjalik ja piisav kuluarvestussüsteem, siis on oluline tingimus sisemiste hindade kujundamiseks täidetud, eriti teenuste ja kaupadega seotud tehingute puhul, kus selge kulubaas on isegi olulisem kui lisandväärtus. Valesti määratud sisemistel hindadel võib olla märkimisväärne mõju tehingupartnerite finantstulemustele ning seeläbi võivad finantsaruanded anda moonutatud ülevaate ettevõtte tegelikust tulemusest ja seisundist nii välistele huvigruppidele kui ka omanikele.

Eestis nõutakse detailset ja kõikehõlmavat dokumentatsiooni sisemiste hindade kohta, kui müügitulu, bilansimahu või töötajate arv ületab teatud piirväärtusi. Tuleb arvestada, et Eestis on palju väikeseid ettevõtteid, mis kuuluvad suurtesse rahvusvahelistesse kontsernidesse ja kellele kehtib samuti kohustus detailse dokumentatsiooni koostamiseks.

Sisemiste hindade dokumentatsioon tuleb esitada maksuhaldurile nende nõudmisel kahe kuu ehk 60 päeva jooksul. Kui sisemisi hindu ei ole pidevalt ja ettenägelikult dokumenteeritud, võib esialgse dokumentatsiooni loomiseks kuluda oluliselt rohkem aega, tekitades ettevõtte juhtkonnale ja raamatupidajatele tarbetut ajakulu. Kui tehingute hinnakujundus ei vasta turuväärtuse põhimõttele, võib tekkida vajadus korrigeerida finantsaruandlust või saada maksuotsus, mis lisaks ajakulule toob kaasa rahalisi kulusid, arvestades, et maksuhalduril on õigus teha tagasiulatuvaid korrigeerimisi kuni kolm aastat tagasi.

Sisemiste hindade kontrollid on muutunud üha sagedasemaks. Maksuhaldur on viimastel aastatel oluliselt suurendanud sisemiste hindade kontrolli, eriti juhtudel, kus ettevõtted teevad piiriüleseid tehinguid seotud isikutega. Ettevõtete majandusaasta aruanded on maksuhaldurile olulised allikad võimalike seotud isikute vaheliste tehingute tuvastamiseks, mis suurendab riski sattuda sisemiste hindade maksukontrolli.

Kui Eestis tegutseb rahvusvahelisse kontserni kuuluv tütarühing, mis on kahjumis ja majandusaasta aruandest nähtub, et oluline osa müügist või ostust on tehtud seotud isikutega, võivad tekkida kahtlused sisemiste hindade põhimõtete erinevuste suhtes turuväärtuse põhimõttest. Seega on oluline olla tähelepanelik ja ennetada võimalikke tulevasi vaidlusi sisemiste hindade üle.

Ettevõtjad peaksid kindlasti jälgima seotud isikute vahelisi tehinguid ning veenduma, et sisemiste hindade põhimõtted on selged ja täpselt fikseeritud. Kui dokumentatsioon on olemas ja vastab praegustele nõuetele, tasub siiski regulaarselt üle vaadata selle vastavus kehtivatele määrustele, eriti kui ettevõtte tegevuses on toimunud olulisi muudatusi, et vältida tagasiulatuvaid korrigeerimisi.

Ootamatuks kontrolliks tuleks põhjalikult valmistuda, kaaludes hoolikalt sisemiste hindade määramist enne tehingute sõlmimist. Mida keerukam on tehing, seda olulisem on pöörata tähelepanu detailidele, et vältida hilisemaid kulukaid sisemiste hindade korrigeerimisi.

Kui varasem dokumentatsioon on olemas, tuleks tagada selle vastavus praegustele nõuetele. Eriti oluline on see neile ettevõtjatele, kelle dokumentatsioon on uuendatud enam kui kolm aastat tagasi. Eestis jõustus 2022. aasta alguses uus määrus, mis sisaldab oluliselt detailsemaid dokumenteerimise nõudeid, näiteks tarneahela kirjeldamise ja finantseerimistehingute turuväärtuse põhimõttele vastavuse tõendamise osas. Seega on dokumentatsiooni uuendamine kriitiline, kui ettevõtte tegevuses on toimunud suuremaid muudatusi, et vältida tagasiulatuvaid korrigeerimisi.

Loe edasi: https://rpteenus.ee/tee-ise-oma-raamatupidamine/ 

Scroll to Top