Strateegiline juhtimine
Mõisted strateegiline juhtimine ja strateegiline planeerimine ei ole sünonüümid.
Strateegiline planeerimine on strateegilise juhtimise tähtis element, aga samas mitte peamine olemus, kuna strateegiline juhtimine hõlmab ka ressursside juhtimist, elluviimist, kontrolli, hindamist, jm.
Strateegiline juhtimine nõuab järgmist:
- keskendades tähelepanu ühistele teemadele, eesmärkidele ja probleemidele erinevate osakondade ja organisatsiooni tasandite vahel;
- sidudes sisemised juhtimisprotsessid ja algatused soovitavate tulemustega väliskeskkonnas;
- ühendades operatsionaalsed, taktikalised ja igapäevased otsused pikaajaliste strateegiliste otsustega.
- pidevat jälgimist, et organisatsiooni ja tema keskkonna vahel oleks kooskõla ning väliste trendide ja tegurite, mis võivad mõjutada organisatsiooni toimimist, kindlaks tegemist;
- sisestele ja välistele huvigruppidele selge visiooni, milliseks organisatsioon tahab saada, kujundamine ja edasiandmineerinevatele tasanditele strateegiliste plaanide
- väljatöötamine ja tagada, et need muutuksid suunavaks jõuks kõikide otsuste tegemisel;
- kõikide teiste juhtimisprotsesside suunamine integreeritud viisil, et toetada ja laiendada strateegilisi plaane.
Strateegiline planeerimine on lähenemine:
- tegeleb kõige olulisemate ja fundamentaalsemateteemade, mis puudutavad organisatsiooni, määratlemise ja nendele reageerimisega;
- analüüsib eesmärke ja konkureerivaid väärtusi, mis mõjutavad missiooni ja strateegiaid;
- rõhutab väliste trendide ja tegurite olulisust;
- püüab olla poliitiliselt realistlik võttes arvesse sisemiste ja eriti väliste huvigruppide soove ja eelistusi;
- toetub suures osas tippjuhtkonna aktiivsele kaasamisele planeerimise protsessi;
- nõuab kriitiliste teemade avameelset arutelu võtmetegelaste vahel, et saavutada plaanidele pühendumine;
- on tegevustele suunatud ja rõhutab arenguplaanidetähtsust strateegiate elluviimisel;
- keskendub otsuste elluviimisele kohe, et organisatsioon oleks ka tulevikus soodsalpositsioonil.
P. Druckeri sõnade kohaselt ei ole oluline vastata ainult küsimusele “mida me peaksime homme tegema”, vaid pigem “mida me peaksime tegema täna, et olla valmis homseks”.
Oluline on analüüsida järgmisi küsimusi:
• kas strateegiline planeerimine on vajalik organisatsioonile?
• kas strateegiline planeerimine on mõistlik kulude seisukohalt?
• kuna on õige aeg strateegilise planeerimise jaoks?
• kas strateegiline planeerimine on kooskõlas osalusprintsiibiga?
• kas on vaja värvata konsultant?
Planeerimise grupi poolt käsitletavad teemad:
• organisatsiooni missioon ja eesmärgid;
• keskkonna analüüs, sh. võimaluste ja piirangute määratlemine;
• organisatsiooni tugevuste ja nõrkuste analüüs;
• organisatsiooni tuleviku seisukohalt olulised väärtused, huvid ja püüdlused.
Strateegia 5 P’d:
• Strateegia on muster (pattern), s.t. järjekindlus käitumises teatud perioodi jooksul.
• Strateegia on plaan (plan)
• Strateegia kui positsioon (position) (näiteks toodete või teenuste osutamine teatud konkreetsel turul).
• Strateegia kui perspektiiv (perspective), s.t. organisatsiooni põhiline viis tegevuste teostamiseks.
• Strateegia kui tegevus (ploy), s.t. eriline “manööver” eesmärgiga oponent või konkurent üle kavaldada.
Strateegia kohta käivad väited:
• strateegia annab suuna;
• strateegia aitab keskenduda pingutustele;
• strateegia määratleb organisatsiooni;
• strateegia annab järjepidevuse.
Loe edasi: https://rpteenus.ee/likvideerimisaruannete-koostamine-ja-sellega-seonduvad-nouded/