Tööleping, palgaarvestus, puhkusetasu, töölähetused, juhatuse liikme leping

Töölepinguseadus (TLS) annab töölepingu mõiste §1:

Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.

Tööandjana on järgmised kohustused:

• koostama seadustes ettenähtud dokumentatsiooni (lepingud, juhendid jms);
• töötajatele tehtavatelt väljamaksetelt kinni pidama tulumaksu, töötuskindlustusmakse, kohustusliku kogumispensionimakse (kui töötaja on liitunud pensioni II sambaga) arvestama ja maksma sotsiaalmaksu ning tööandja töötuskindlustusmakset;
• maksma töötajatele tehtud erisoodustustelt tulu- ja sotsiaalmaksu;
• esitama Maksu- ja Tolliametile väljamaksete ja erisoodustuste tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksete deklaratsiooni (vorm TSD);
• kandma tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse hiljemalt eelmises punktis nimetatud tähtajaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole;
• esitama kalendriaastale järgneva aasta 10. aprilliks deklaratsiooni vormi INF 14 juhul, kui ettevõte on maksnud kalendriaastas töötajale hüvitist isikliku sõiduauto kasutamise eest tööülesannete täitmisel;
• andma töötajale viimase nõudmisel hiljemalt kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks tõendi (vorm TSM) tehtud väljamaksete, kinnipidamiste ning arvestatud sotsiaalmaksu kohta.

Levinuimad lepinguliigid töö tegemiseks on:

Tööleping – kui füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Reguleerib Töölepinguseadus.

Tööleping sõlmitakse määramata ajaks kui tähtaeg on märkimata või määratud ajaks.

Määratud ajaks võib töölepingu sõlmida kas lepingutähtaja kalendaarse kindlaksmääramisega või töö lõppemisega, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks:

1) teatud töö tegemise ajaks;

2) ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks;

3) tööde mahu ajutisel suurenemisel;

4) hooajatööde tegemiseks;

5) kui töölepingus nähakse töötajale ette erisoodustused (väljaõpe tööandja kulul, tööandja loobumine töölepingu lõpetamisest töötaja koondamise tõttu jms.);

6) seadusega, samuti vabariigi valitsuse määrustega ettenähtud juhtudel.

Töövõtuleping – üks isik (töövõtja) kohustub tegema kokkulepitud töö ning teine isik (tellija) maksma selle eest tasu. Erisus töölepingust on eelkõige see, et töövõtja on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Reguleerib Võlaõigusseadus.

Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. (Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635)

Töövõtulepingus on kolm põhikohustust:

1. Asja üleandmise kohustus (Teha kokkulepitud töö ja see üle anda);
2. Tasu maksmise kohustus (Tellija on kohustatud selle töö eest tasuma);
3. Töö vastuvõtmise kohustus (Tellija on kohustatud selle töö vastu võtma).

Käsundusleping – üks isik (käsundisaaja) kohustub vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Reguleerib Võlaõigusseadus. Käsunduslepingute kohta kehtivatest seadusesätetest tuleks lähtuda juhatuse liikme lepingu sõlmimisel.

Sellest lähtuvalt ei laiene töövõtu- ja käsunduslepinguga töötamisele töövõtjale ning käsundisaajale töölepinguseadusest tööandja kohustused, eriti oluline on siin tähele panna, et see puudutab puhkuse andmise kohustust, lähetusse saatmist.

Ravikindlustus rakendub töövõtu- ja käsunduslepingu alusel töötavale isikule vastavalt Ravikindlustuse seaduse alusel § 5) üle kolmekuuse tähtajaga või tähtajatu töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saav isik, kes ei ole kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ja kelle eest on kohustatud maksma iga kuu sotsiaalmaksu lepingu teine pool sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punkti 2 alusel vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna.

1.juulist 2014 muutus kohustuslikuks töötajate registreerimine, mille httpkohaselt peavad kõik tööd pakkuvad füüsilised ja juriidilised isikud oma töötajad Maksu- ja Tolliametis registreerima.

Loe: http://www.emta.ee/index.php?id=35283

Juhatuse liikme leping ja juhatuse liikme tasu

Juhatuse liikme leping on olemuselt käsundusleping, mis erineb töölepingust juriidiliselt aga ka näiteks maksustamise osas. Märkimist väärib juhatuse liikme ravikindlustuse tekkimine.

Juhatuse liikme seadusest tulenevate kohustuste täitmise eest makstava tasu maksustamisel ning deklareerimisel tuleb lähtuda juhatuse liikme tasule, mitte töötasule kehtivatest reeglitest. Juhatuse liikme lepingu sõlmimine eraldi dokumendina ei ole paljudel juhtudel üldse vajalik, sest tasu määramiseks piisab pädeva organi otsusest, milles võib määrata ka muud hüvitised. Juhatuse või kontrollorganiliikme  tasult ei arvestata töötuskindlustusmakset ning juhatuse liige ei ole töötuskindlustuseseadusega kaitstud, kuid juhatuse liikme lepingus võib olla kokku lepitud hüvitised lepingu lõpetamise korral.

Erandina on töölepingu sõlmimine juhatuse liikmega korrektne, kui selle lepingu alusel täidetavad tööülesanded ei kuulu juhatuse liikme ülesannete hulka seaduses sätestatud pädevust arvestades. Kirjeldatud erandjuhul on juhatuse liikmel kaks lepingut: juhatuse liikme leping ja tööleping, millest tulenevalt täidab ta kahte erinevat rolli. Kuna erinevalt töölepingust võimaldab juhatuse liikme leping ülesannete täitmist, selle eest tasu saamata, siis võib tekkida ka igati korrektne olukord, kus kogu juhatuse liikme kontole laekuv tasu on töölepingu alusel makstud töötasu.

Tööjõumaksude tasumisel

Tööaja ja – tasu arvestuse juhised 

Töötasu arvestuse juhised tulenevad töölepingu seadusest, mille järgi lepitakse kokku töötingimused, poolte kohustused ja töö eest tasu maksmine.

Eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg).Töötaja töötab 8 tundi päevas.

Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse töötaja kokkulepitud tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul.

Kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas, on täistööaeg  (lühendatud täistööaeg):
1) 7–12-aastasel – 3 tundi päevas ja 15 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul;
2) 13–14-aastasel või koolikohustuslikul töötajal – 4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul;
3) 15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik – 6 tundi päevas ja 30 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul;
4) 16-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik, ja 17-aastasel töötajal – 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.

Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. Ületunnitöö tegemist ei saa nõuda alaealiselt, rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele.

Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu.

Kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 6.00), maksab tööandja töö eest 1,25-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest.

Kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja töö eest 2-kordset töötasu.

Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida ööajal või riigipühal tehtava töö hüvitamise täiendava vaba aja andmisega.

Tööaja arvestus

Tööandja on kohustatud pidama kõigi töötajate tööaja arvestust. Milliseid töö- ja palgaarvestuse algdokumente kasutatakse sõltub ettevõttest, aga neis peavad sisalduma palgaarvestuseks vajalikud andmed tehtud töö mahu ja tööaja õige arvestuse kohta. Tööaja arvestust peetakse nn. tööaja arvestuse tabeli (tööaja graafikuga). Raamatupidamise sise-eeskirjas määratakse tööaja graafikute ja palgalehtede esitajad ja esitamise tähtaeg.

Tööaja graafik

Tabelis märgitakse töötajate nimed, Veerus „Töö tegemise aeg“ märgitakse periood, millal töötaja töötas. Kuupäevade lahtritesse märgitakse iga tööpäeva kohta tundide arv, kui tegemist on kuupalgalise töötajaga. Kui töötaja töötab graafiku alusel, siis töötatud tunnid vastavalt graafikule. Tabeli lõpus on kokkuvõtte veerud, kuhu summeeritukse töötatud päevade ja tundide arv, öötundide, pühadetundide ja ületundide arv kokku.  Samuti märgitakse puhkuse- ja haiguspäevad.

Töötasu arvestus

Töötasu arvestamise aluseks on järgmised seaduste väljavõtted:

Töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel on Vabariigi Valitsus kehtestanud töötasu alammäär.

2024. aasta töötasu alammääraks on 820 € ja minimaalseks tunnitasuks 4,86 €

Sotsiaalmaksu seadus § 21. kehtestab sotsiaalmaksu kuumäära.

Sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär kehtestatakse eelarveaastaks riigieelarvega.

Sotsiaalmaksu määr on 33%  brutotöötasust (SMS § 7 lg 1).

Sotsiaalmaksuga maksustatakse töötamisest ja ettevõtlusest saadud tulu, et rahastada pensionikindlustust ja riiklikku ravikindlustust. Sotsiaalmaksu määr on 33% (teatud juhtudel 13%) maksustatavalt summalt.

Töötuskindlustusmakse 2024.a. määrad on:

Vastu võetud 10.09.2020 nr 70

Määrus kehtestatakse töötuskindlustuse seaduse § 41 lõike 4 alusel.

§ 2. Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr

Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr aastatel 2021–2024 on 1,6% töötuskindlustuse seaduse §-s 40 nimetatud summadelt.

§ 3. Tööandja töötuskindlustusmakse määr

Tööandja töötuskindlustusmakse määr aastatel 2021–2024 on 0,8% töötuskindlustuse seaduse §-s 40 nimetatud summadelt.

Kogumispensioni makse 

Kohustusliku kogumispensioni makse määr on 2%. Kinnipeetud maksed deklareeritakse maksudeklaratsiooni TSD lisal 1 ning kantakse üle Maksu- ja Tolliameti pangakontole väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks.

Tulumaksu määr

Alates 01.01.2024 on Eestis käibemaksu standardmäär 22% senise 20% asemel.

Tulumaksu määr juriidilise isiku väljamaksetelt (erisoodustused, kingitused, annetused, vastuvõtukulud, dividendid, ettevõtlusega mitteseotud kulud) 20/80 (TuMs § 4 lg ¹).

Juriidilised isikud (äriühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning riigitulundusasutus) maksavad tulumaksu erisoodustustuselt, kingitustelt ja annetustelt, vastuvõtukuludelt, jaotatud kasumilt (dividendilt) ning omakapitali väljamaksetelt. Kõik väljamaksed maksustatakse ühesuguse maksumääraga 20/80. Erisoodustused maksustatakse lisaks tulumaksule ka sotsiaalmaksuga.

Eesti tulumaksusüsteemi eripäraks on see, et äriühingu maksukohustus tekib kasumi jaotamisel (dividendi väljamaksmisel). Kui äriühing kasumit ei jaota, vaid investeerib selle ettevõttesse, siis maksukohustust ei teki. Dividendile kehtib maksumäär 20/80, kuid regulaarselt makstavale dividendile kehtib soodusmäär 14/86.

Maksuvaba tulu aastatel 2023 ja 2024

• Inimene ei ole vanaduspensionieas
  Maksuvaba tulu suurus: 7848 eurot aastas / 654 eurot kuus
  Üldine maksuvaba tulu väheneb aastatulu kasvades. Lugege rohkem jaotisest „Maksuvaba tulu arvestamine“.
• Inimene on vanaduspensionieas
  Maksuvaba tulu suurus 2023. aastal: 8448 eurot aastas / 704 eurot kuus
  Maksuvaba tulu suurus 2024. aastal: 9312 eurot aastas / 776 eurot kuus
  Maksuvaba tulu vanaduspensionieas on kindel summa, mis ei sõltu inimese aastatulu suurusest.Täpsem info lehel „Maksuvaba tulu vanaduspensionieas“.

Maksuvaba tulu aastal 2025

2025. aastast on inimestel, kes ei ole jõudnud vanaduspensioniikka, tulumaksuvaba aastas 8400 eurot ehk kuus 700 eurot ning seda sõltumata inimese sissetuleku suurusest. Teisisõnu ei ole 2025. aastast enam sissetuleku suuruse arvestus vajalik ning maksuvaba tulu saavad kohaldada kõik Eesti residendid.

Töötasu suurus

Kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu.

Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja muud maksed. Kui lisaks töötasule on kokku lepitud, et tööandja annab töötajale muid hüvesid, on töötajal õigus neid nõuda.

Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta.

Keskmise töötasu maksmise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsuse määrus „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“.

Kui töötajal on lepingust tulenev õigus saada osa tööandja kasumist või käibest või muust majandustulemusest, eeldatakse, et töötaja osa arvestamisel võetakse aluseks tööandja vastava aasta kinnitatud majandusaasta aruanne.
Kui töötajal on lepingust tulenev õigus tasule tööandja ja kolmanda isiku vahel sõlmitavalt lepingult, kohaldatakse tasu maksmisele võlaõigusseaduse § 679–682.

 Palgalehtedel peavad olema järgmised andmed:

• vajalikud andmed töötaja kohta (nimi, ametikoht, töötatud aeg, jms.)
• arvestatud palgasumma liigitatuna põhipalga, lisatasude ja teiste väljamaksete lõikes
• palgast mahaarvamised liigitatuna mahaarvamiste lõikes (maksud jm. mahaarvamised)
• väljamakstav summa

Hea võimalus arvestatud palkade kontrolliks on internetis pakutavad palgakalkulaatorid, kus saab nii neto- kui brutosumma järgi arvestada tööandja palgakulu ja maksud. http://www.kalkulaator.ee/?lang=1&page=1

Tööandja haigushüvitise arvestamine ja maksustamine 

kalkulaator : https://www.kalkulaator.ee/et/haigushyvitis

Näide. Tööandja haigushüvitis 130% keskmisest töötasust

Malle on töölepinguga täistööajaga töötaja, kes oli 01-10.03 haiguslehel. Tööandja maksis Mallele 7. aprillil 2-5 haiguspäeva eest haigushüvitist 170 eurot (130% töötaja keskmise töötasu ulatuses).
Lisaks haigushüvitisele maksis tööandja Mallele ka töötasu 650 eurot.
Töötaja on esitanud avalduse maksuvaba tulu  rakendamiseks 654 eurot. Töötaja on liitunud kohustusliku kogumispensioni II maksega.

NB! Tööandja haigushüvitist maksustatakse ainult tulumaksuga kuni 100% töötaja keskmisest töötasust.
Kui tööandja maksab haigushüvitist 130% töötaja keskmisest töötasust, siis hüvitist kuni 100% tuleb deklareerida väljamakse liigiga 24 ja kinni pidada ainult tulumaks ning piirmäära ületav osa (30%) maksutatakse väljamakseliigiga 10 (töötasu) ja maksustatakse kõigi tööjõumaksudega.

TÖÖANDJA HAIGUSHÜVITISE MAKSUARVESTUS KUNI 100% TÖÖTAJA KESKMISEST TÖÖTASUST – 130 EUROLT

• Tulumaks haigushüvitiselt  130 x 20% = 26 eurot

TÖÖANDJA HAIGUSHÜVITISE MAKSUARVESTUS PIIRMÄÄRA ÜLETAVALT SUMMALT 40 EUROLT JA TÖÖTASULT 650 EUROLT

• Sotsiaalmaks: 690 x 33% = 227,70 eurot
• Kohustusliku kogumispensioni makse: 690 x 2% = 13,80 eurot
• Töötaja töötuskindlustusmakse: 690 x 1,6% = 11,04 eurot
• Tööandja töötuskindlustusmakse: 690 x 0,8% = 5,52 eurot
• Kinnipeetud tulumaks: (690 – 13,80 – 11,04 – 654) x 20% = 2,23 eurot

Malle pangakontole kantakse töötasu ja tööandja haigushüvitise väljamakse netosummas, mis on 766,93 eurot  (690 – 13,80 – 11,04 – 2,23) + (130 – 26).

DEKLAREERIMINE VORMI TSD LISAL 1

Puhkuse ja puhkusetasu arvestust reguleerib töölepinguseadus.

Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Põhipuhkust antakse töötatud aja eest.

Põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvestatakse lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg (välja arvatud lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg), samuti aeg, kui töötajal on seaduse alusel õigus tööst keelduda Töölepingu  seaduse § 19 punktis 3  nimetatud juhul ning muu aeg, milles pooled on kokku leppinud.

Iga töötatud kalendriaasta eest on töötajal õigus saada põhipuhkust täies ulatuses. Kui kalendriaastas on ajavahemikke, mida ei arvestata käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aja hulka, antakse põhipuhkust võrdeliselt puhkuse andmise õiguse aluseks oleva ajaga.

Tööle asumise kalendriaastal arvutatakse kalendriaastast lühema aja eest põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Töötaja võib nõuda puhkust, kui ta on tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud.

Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel. Vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest. Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks. Kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse.

Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses.

 Põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega.

Tööandja koostab puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Puhkuste ajakavasse märgitakse põhipuhkus ja kasutamata puhkus. Kui puhkuste ajakavasse on märgitud muud seaduses ettenähtud puhkused, siis antakse need vastavalt ajakavale.

Puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Puhkuste ajakava on õigus muuta tööandja ja töötaja kokkuleppel.

Tööandjal on õigus puhkus katkestada või edasi lükata ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Tööandja hüvitab töötajale puhkuse katkestamisest või edasilükkamisest tekkinud kulud. Kui puhkus katkestati või lükati edasi, on tööandja kohustatud andma töötajale kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult puhkuse kasutamist katkestava või edasilükkava asjaolu äralangemisel või poolte kokkuleppel muul ajal.

Töötajal on õigus puhkus katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada töötaja isikust tulenevatel olulistel põhjustel, eelkõige ajutise töövõimetuse, rasedus- ja sünnituspuhkuse või streigis osalemise tõttu. Töötajal on õigus nõuda kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast puhkuse kasutamist takistava asjaolu äralangemist või poolte kokkuleppel muul ajal. Töötaja on kohustatud tööandjale teatama puhkuse kasutamist takistavast asjaolust esimesel võimalusel.

Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal on:
1) naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
2) mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
3) vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;
4) vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, – lapse koolivaheajal;
5) koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal.

Puhkusetasu

Töötajal on õigus saada Töölepingu  seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu. Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine.

Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas

Puhkusetasu arvestamine

abiks kalkulaator: https://www.kalkulaator.ee/et/puhkusekalkulaator

Puhkusetasu arvutamiseks on kaks meetodit:

• arvutatakse kuue eelneva kuu kalendripäeva keskmine töötasu;
• säilitatakse puhkuse ajaks kokkulepitud kuupalk.

Seejuures kehtib 1. jaanuarist 2012 põhimõte, et puhkusetasu arvutamisel tuleb aluskuudeks valida arvutamise vajaduse tekke kuule eelnevad viimased 6 kuud, mille töötasu on töötajale sissenõutavaks muutunud ehk mille kokkulepitud palgapäevad on möödunud.

Keskmise töötasu arvutamine

Kui puhkusetasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelneval 6 kuul oli töötajal kokkulepitud töötasu määras suurenemisi või vähenemisi ja/või maksti muutuva suurusega lisatasusid, tuleb puhkusetasu arvutada keskmise kalendripäevatasu alusel.

Kokkulepitud töötasu säilitamine
Kui puhkusetasu arvestamise vajaduse tekke momendile eelnenud 6 kalendrikuul sai töötaja ainult muutumatu suurusega töötasu, siis puhkuse perioodiks makstakse sedasama kuupalka (sisaldab ka kokkulepitud lisatasusid). Samuti juhul, kui töötaja oli viimasel kuue kuu jooksul mõned päevad puhkusel ja/või haige, kuid temaga kokkulepitud töötasus muudatusi ei tehtud ning talle ei makstud varieeruva suurusega lisatasusid, säilitatakse töötajale puhkuse ajaks kokkulepitud töötasu.

Veel puhkustest:

Isapuhkus – isal on õigus saada kokku 10 tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi.

Lapsendaja puhkus – alla 10-aastase lapse lapsendajal on õigus saada lapsendaja puhkust 70 kalendripäeva lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Hüvitist makstab Haigekassa.

Lapsehoolduspuhkus – emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolme- aastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul. Tasu maksab riik.

Lapsepuhkus – puhkuse pikkus sõltub laste arvust ja vanusest. Õigus puhkusele on kas lapse emal või isal või eeskostjal, kes kasvatab last ilma vanemata.

Õigus igal kalendriaastal saada lapsepuhkust, mille eest tasutakse  20,24 (2016) eurot päevas (kinni peetakse vaid tulumaks):

1) 3 tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last;

2) 6 tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps.

Puudega lapse emal või isal on lisaks õigus saada lapsepuhkust 1 tööpäev kuus kuni lapse 18- aastaseks saamiseni, mille eest tasutakse keskmise töötasu alusel.

Tasu maksab välja tööandja, kes taotleb selle hüvitamise Sotsiaalkindlustusametist. Nõue aegub selle sissenõutavaks muutumise kalendriaasta lõppedes.

Tasustamata lapsepuhkus – emal või isal, kes kasvatab kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last, on õigus saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust. Nõue aegub selle sissenõutavaksmuutumise kalendriaasta lõppedes.

Õppepuhkus – töötajal on õigus saada õppepuhkust Täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. Tasu maksab tööandja.

Rasedus- ja sünnituspuhkus – naisel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva. Hüvitist makstab Haigekassa.

Töölähetus tähendab tööülesannete täitmist väljaspool töö tegemise kohta.

Töölepingu seaduse (TLS) § 5 lõige 1 punkti 8 kohaselt peab töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma muu hulgas töö tegemise koht. Seaduse kohaselt on töötaja kohustatud tegema tööd kokkulepitud kohas (TLS § 15 lg 2 p 2). TLS-i § 20 kehtestab kaks põhimõtet töö tegemise koha määratlemiseks:

• esiteks eeldus, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega;
• teiseks, kui töölepingus pole töö tegemise kohta kindlaks määratud, peab töötaja täitma tööülesandeid tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud.

Töötaja võib tööandjalt nõuda töötegemisega seotud kulude, sealhulgas ka töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist (TLS § 40). TLS ei sisalda lähetuskulude kinnist loetelu, nendeks võivad olla lisaks tavapärastele lähetuskuludele (sõidu- ja majutuskulu) ka lähetuses töö tegemiseks vajalikud töömaterjalid (näiteks paber või pliiats), taksosõidu arve vms.

Töötaja lähetusse saatmiseks koostab tööandja kirjaliku lähetuskorralduse. Töötajal on õigus küsida prognoositavate lähetuskulude ulatuses avanssi. Lähetusest saabunud töötaja on kohustatud esitama lähetuskulude aruande kuludokumentide põhjal. Raamatupidamise sise-eeskirjas kehtestatakse lähetuse avansi saamise tingimused ja aruande esitamise tähtaeg.

Töölähetuse kulude hüvitamist ja välislähetuse päevaraha maksmist reguleerib Vabariigi Valitsuse määrus, mille kohaselt hüvitatakse kõik töölähetusega seotud kulud kulu tõendava dokumendi alusel.

Töölähetuse kulude hüvitamine ja välislähetuse päevaraha

§ 3.   Välislähetuse päevaraha alammäär

  Välislähetuse päevaraha alammäär on 22,37 eurot päevas.
[RT I 2010, 60, 407 – jõust. 01.01.2011]

§ 4.   Välislähetuse päevaraha maksmise tingimused

  (1) Teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest makstakse töötajale välislähetuse päevaraha, kui välisriigis asuv lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töö tegemise koht.

  (2) Välislähetusse väljasõidu päeva eest makstakse päevaraha, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt kell 21.00. Välislähetusest saabumise päeva eest makstakse päevaraha, kui sõiduk saabub pärast kella 3.00.

  (3) Välislähetusest saabumise päeval teise välislähetusse mineku korral makstakse päevaraha ühekordse määra ulatuses.

  (4) Tööandja võib välislähetuse päevaraha määra vähendada kuni 70 protsenti, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine.

§ 5.   Välislähetuse päevaraha maksmine kolmanda isiku poolt

  Juhul kui töötajale maksab välislähetuse päevaraha kolmas isik, on tööandja kohustatud päevarahana maksma vähemalt §-s 3 sätestatud alammäära ja kolmanda isiku makstava summa vahe. Töötaja on kohustatud esitama tööandjale kolmanda isiku kinnituse päevaraha maksmise kohta või ise kinnitama selle saamist.

§ 6.   Töötaja lähetamine mitme tööandja poolt

  Juhul kui töötajal on rohkem kui üks tööandja ning töötaja saadavad lähetusse mitu tööandjat samal ajal, on töötaja kohustatud tööandjat teavitama teise tööandja tehtud lähetusse saatmise otsusest ning talle määratud päevarahast. Kui tööandjal on teave, et teine tööandja maksab töötajale päevaraha, puudub sellel tööandjal sama perioodi eest päevaraha maksmise kohustus.

§ 7.   Töölähetuse kulude hüvitise ja päevaraha maksuvaba piirmäär

  (1) Maksustamisele ei kuulu «Tulumaksuseaduse» § 13 lõike 3 punktis 1 ja § 19 lõike 3 punktis 10 nimetatud isikutele:
1) paragrahvi 2 kohaselt makstav töölähetusega kaasneva kulu hüvitis;
2) [kehtetu – RT I, 21.12.2011, 4 – jõust. 01.01.2012]
3) makstav välislähetuse päevaraha kuni 50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta.
[RT I, 29.12.2015, 44 – jõust. 01.01.2016]

  (2) [Kehtetu – RT I, 21.12.2011, 4 – jõust. 01.01.2012]

§ 8.   Maksuvaba piirmäära kohaldamine päevaraha maksmisel kolmanda isiku või mitme tööandja poolt

  (1) Juhul kui päevaraha maksab ainult kolmas isik või lisaks tööandjale ka kolmas isik, kohaldatakse päevarahale või päevarahade summale § 7 lõike 1 punktis 3 sätestatud piirmäära, arvestades esimesena tööandja makstavat päevaraha.

  (2) Kui §-s 6 nimetatud juhul maksavad päevaraha mitu tööandjat, kohaldatakse päevarahade summale § 7 lõike 1 punktis 3 sätestatud piirmäära, arvestades kõigepealt esimesena lähetusse saatmise otsuse teinud tööandja makstavat päevaraha.

§ 9.   Maksuvaba piirmäära ületav osa

  (1) Maksuvaba piirmäära ületav osa maksustatakse kui tulumaksuseaduse §-s 13 nimetatud tasu.
[RT I, 29.12.2015, 44 – jõust. 01.01.2016]

  (2) [Kehtetu – RT I, 29.12.2015, 44 – jõust. 01.01.2016]

  (3) Kolmanda isiku makstud päevarahalt tulumaksu kinnipidamisel võetakse tööandja poolt kasutamata päevaraha maksuvaba osa arvesse juhul, kui kolmandal isikul on tööandja kinnitus töötajale makstava päevaraha suuruse kohta.

Lähetatud töötaja – tööinspektsioon 

Lähetatud töötaja mõiste on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuse osutamisega (direktiiv 96/71/EÜ). Direktiivi 96/71/EÜ mõistes loetakse lähetatud töötajaks sellist töötajat, kelle tööandja saadab ajutiselt teise EL liikmesriiki tööle, kas ettevõtte äritegevuse raames teenust osutama või renditöötajana tööjõudu vahendava ettevõtte poolt.

Eestisse lähetatud töötaja on Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse (ELTTS) § 3  lõike 1 kohaselt füüsiline isik, kes tavaliselt töötab Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis töölepingu alusel ja kelle tööandja lähetab Eestisse tööle teenuse osutamiseks kindlaksmääratud ajavahemikus.

Loe edasi: https://rpteenus.ee/maksustamise-pohimotted-maksude-arvestus-ja-deklareerimine/