Tulude – kulude arvestus, intresside, litsentsitasude ja dividenditulu kajastamine, raamatupidamise dokumentatsioon, säilitamine

Tulude ja kulude arvestus 

 

Tulud on aruandeperioodi sissetulekuid, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali.

Tulude saamine eeldab varasemalt tehtud kulusid. Kulu on tegevuste ja mitmete ressursside kasutuse tulemus. Tegevusi teevad ja ressursse kasutava inimesed, seega juhtides ettevõttes protsesse on võimalik mõjutada kulude suurust.

Ettevõttes jaotatakse tulud:

• ärituludeks
• muudeks tuludeks

Äritulud või müügitulud on tulud, mis on saadud ettevõtte tavapärase äritegevuse tulemusel. Siia kuuluvad ettevõtte põhitegevusalast saadud müügitulud kas teenuse osutamisest või kauba müügist. Äritulud on oma olemuselt regulaarsed. Olenevalt ettevõttest lahterdatakse need tulud veel eraldi tuluüksuste kaupa.

Muud tulud on tulud, mis on saadud mittetavapärase äritegevuse tulemusel. Viimase hulka kuuluvad tulud erinevatest ümberhindlustest, põhivara müügist saadud tulud jne. Muud tulud on olemuselt ebaregulaarsed.

Tulude kajastamist reguleerib RTJ 10. Vastavalt sellele on tulu aruandeperioodi majandusliku kasu suurenemine, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendab raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike poolt teostatud sissemaksed omakapitali. Tulu hõlmab ainult sellist majanduslikku kasu, mille saajaks on ettevõte ise. Kolmandate osapoolte nimel kogutud summad nagu näiteks käibemaks ei ole ettevõtte tulu. Samuti ei ole ettevõtte tuluks agendi- ja komisjonilepingute alusel kogutud brutosummad, vaid ainult selliste lepingute alusel teenitavad komisjonitasud.

Raamatupidamistoimkonna juhendis vaadeldakse lähemalt järgmist liiki tulusid:

• tulu kaupade müügist;
• tulu teenuste osutamisest;
• tulu ettevõtte varade kasutada andmisest juhul, kui selle eest tasutakse intresside, litsentsitasude või dividendide vormis.

Kaubad hõlmavad nii ettevõtte enda poolt toodetud müügiks mõeldud kaupu kui ka ettevõtte poolt edasimüügi eesmärgil soetatud kaupu. Kaubad hõlmavad ka selliseid müügieesmärgil hoitavaid varaobjekte nagu näiteks kinnisvara.

Teenuste osutamine on teatud lepinguliselt kindlaksmääratud ülesannete täitmine kokkulepitud ajaperioodi jooksul.

Intressid on tasu ettevõttele kuuluva raha või raha ekvivalentide kasutada andmise eest, samuti tasu ettevõttele tasumata nõuete eest. Litsentsitasud on tasu selliste ettevõttele kuuluvate pikaajaliste varade kasutamise eest nagu patendid, kaubamärgid, õigused ja arvutitarkvara. Dividendid on kasumi jaotamine ettevõtte omakapitaliinstrumentide (näiteks aktsiate) omanikele.

 

Tulu mõõtmine

 

Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Tehingu tulu määratakse reeglina kindlaks ettevõtte ja kauba või teenuse ostja (või vara kasutaja) vahel sõlmitava lepingu alusel. Tulu mõõdetakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse lepingus ette nähtud hinnavähendusi ja rabatte.

Enamasti saadakse tasu rahalises vormis. Juhul kui tasumine toimub vahetult või lühikese perioodi jooksul pärast tehingu toimumist, võrdub tehingu müügitulu saadud või saadaoleva rahasummaga. Juhul kui tasumine toimub alles teatud pikema ajaperioodi möödudes (näiteks järelmaksuga müügi korral), siis on tasu õiglane väärtus väiksem kui laekuva rahasumma nominaalväärtus. Sellisel juhul kajastatakse müügitulu laekuva rahasumma nüüdisväärtuses. Vahet saadaoleva tasu nominaalväärtuse ja õiglase väärtuse vahel kajastatakse intressituluna müügi kajastamise ja tasu laekumise vahelise perioodi jooksul.

Kui kaup või teenus vahetatakse sarnase olemuse ja väärtusega kauba või teenuse vastu, siis sellist vahetust ei käsitleta kaupade või teenuste müügina. Sellisel juhul võetakse saadud kaup või teenus arvele äraantud kauba või teenuse bilansilises maksumuses. Kui kaup või teenus vahetatakse temast erineva kauba või teenuse vastu, siis selline vahetus on käsitletav kauba või teenuse müügina. Tulu hindamise aluseks on sellisel juhul saadava kauba või teenuse õiglane väärtus, millele liidetakse juurde või millest arvatakse maha täiendavalt saadud või makstud rahasummad. Kui saadud kauba või teenuse õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, siis võetakse tulu hindamise aluseks vahetuseks antud kauba või teenuse õiglane väärtus, millele liidetakse juurde või millest arvatakse maha täiendavalt saadud või makstud rahasummad.

Reeglina kajastatakse tulu iga tehingu lõikes, teatud juhtudel on aga tehingu sisust tulenevalt asjakohane kajastada tulu tehingu komponentide tasandil. Näiteks juhul, kui kauba müügihind sisaldab endas ka müügijärgset kaubaga seonduvat teenuse osutamist, mille sisu ja periood on lepingus kindlaks määratud, siis teenuse osa kajastatakse tuludes selle osutamise hetkel.

 

Tulu kajastamine kaupade müügil

 

Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik alljärgnevalt loetletud tingimused on täidetud:

• olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle müüjalt ostjale;

• müüjal ei ole jätkuvalt niisugust haldamise vastutust, mida seostatakse omandiga ning puudub kontroll kauba või toote üle;
• tulu müügitehingust saab usaldusväärselt mõõta;
• tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline;
• tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt hinnata.

Enamikel juhtudel lähevad omandiga seotud riskid ja hüved ostjale üle samaaegselt juriidilise omandiõiguse üleminekuga (näiteks jaemüügi puhul on selleks kauba üleandmise hetk; tarneklauslitega müügi puhul tarneklauslis sätestatud omandiõiguse ülemineku hetk). Teatud juhtudel võib aga kauba omandiga seotud riskide ja hüvede ülemineku hetk erineda kauba juriidilise omandiõiguse ülemineku hetkest.

Kui olulised omandiga seotud riskid ei ole ostjale üle läinud, siis müügitulu ei kajastata, sõltumata sellest, kas juriidiline omandiõigus on üle läinud või mitte. Näideteks olukordadest, kus olulised omandiga seotud riskid ei ole müüjalt üle läinud, mistõttu müügitulu ei kajastata, on:

• tulu sõltub sellest, kas ja kuidas ostjal õnnestub kaup edasi müüa;
• installeerimist vajavad seadmed on küll ostjani toimetatud, kuid need on veel installeerimata ning installeerimine moodustab lepingujärgsest müügihinnast olulise osa;
• ostjal on lepingujärgne õigus kauba tingimusteta tagastamiseks mingi perioodi jooksul ning müüja ei oska tagastamise tõenäosust hinnata.

Tulu kajastamine teenuste osutamisel

 

Juhul kui teenus osutatakse väga lühikese ajaperioodi jooksul ning tulu periodiseerimise mõju oleks ebaoluline, kajastatakse tulu kohe pärast teenuse osutamist.

Kui aga teenust osutatakse pikema perioodi jooksul kajastatakse tulu teenuse müügist lähtudes valmidusastme meetodist. Nimetatud meetodi kohaselt kajastatakse teenuse osutamisest saadavad tulud ja kasum proportsionaalselt samades perioodides nagu teenuse osutamisega kaasnevad kulud.

Tulu teenuste müügist kajastatakse lähtuvalt osutatava teenuse valmidusastmest bilansipäeval, eeldusel, et teenuse osutamist hõlmava tehingu lõpptulemust (s.o tehinguga seotud tulusid ja kulusid) on võimalik usaldusväärselt prognoosida. Tehingu lõpptulemust on võimalik usaldusväärselt prognoosida siis, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

• tulu suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta;
• tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline;
• tehingu valmidusastet bilansipäeval on võimalik usaldusväärselt mõõta; ja
• tehinguga seotud tehtud kulusid ning tehingu lõpetamiseks vajalikke kulusid on võimalik usaldusväärselt hinnata.

Kui teenuse osutamist hõlmava tehingu lõpptulemust ei ole võimalik usaldusväärselt prognoosida, siis tulu kajastatakse ainult tegelike lepingu täitmisega seotud kulude ulatuses, eeldusel, et on tõenäoline, et teenuse osutaja suudab katta vähemalt teenusega seotud kulud. Juhul kui ei ole tõenäoline, et teenuse osutaja suudab tagasi teenida vähemalt teenusega seotud kulud, tulu teenuse osutamisest ei kajastata. Kui on tõenäoline, et teenuse osutamisega kaasnevad kogukulud ületavad teenuse osutamisest saadava tulu, siis kajastatakse oodatav kahjum täies ulatuses kohe.

 

Intresside, litsentsitasude ja dividendide tulu kajastamine

 

Tulu, mida saadakse vara kasutada andmise eest intresside, litsentsitasude või dividendidena, kajastatakse siis, kui:

• tulu laekumine on tõenäoline; ja
• tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata.

Tulu kajastamine lähtub järgmistest alustest:

• intressitulu kajastatakse lähtudes vara sisemisest intressimäärast
• tulu litsentsitasudest kajastatakse tekkepõhiselt, võttes arvesse lepingu tingimusi;
• dividenditulu kajastatakse siis, kui omanikul on tekkinud seaduslik õigus nende saamiseks.

 

Kulu on mistahes majandusressursi loovutamine

 

Raamatupidamise seaduses on kulusid defineeritud, kui väljaminekuid, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist.

Kulude analüüsimisega tegeleb peamiselt juhtimisarvestus. Kulude arvestusel tuleb silmas pidada, et kulud võetaks arvele tekkepõhiselt soetusmaksumuses või õiglases väärtuses ning vastavalt tulude-kulude vastavuse printsiibile oleksid arvestatud perioodil, mil nende pealt teeniti tulu.

Kulude kokkuhoidmiseks tuleb osata kirjeldada ja analüüside ettevõttes toimuvaid protsesse. Protsessi mõistmine annab võimaluse sellele läheneda teistmoodi, leida tavapärasest erinevaid lahendusvariante. Ära saab jätta kõik tegevused ja ressursi kulutused, mis ei tekita ettevõttele lisatulu. Tihtipeale annab ettevõtte arvestussüsteem ülevaate ainult kulude suurusest.

Iga kulu juures tuleb aga mõelda, millest see kulu tingitud on ehk mis on selle kulukäituriks

st    sündmuseks või toiminguks  (juhtimisotsuseks), mis põhjustas kulude tekkimist või muutumist.

Kulusid võib väga üldistatud liigitada järgmiselt:

• • Tegevuskulud (otsekulud);
  • Muud tegevusega seotud kulud (pool-otsekulud ja kaudsed kulud);
  • Muud kulud (tegevusega mitteseotud kulud).

Tegevuskulud on sellised kulud, mis on otseselt seotud põhitegevusega. Siia kuuluvad materjalikulud, tootmisega seotud personalikulud, põhitegevuse tarvis sisseostetud teenused jne. Need kulud on otseselt seotud müügituluga.

Muud tegevusega seotud kulud on kulud, mida on vaja teha müügitulu teenimiseks, kuid pole otseselt seotud põhitegevusega. Siia alla kuuluvad reklaamikulud, administratiivkulud, ettevõtte ülalpidamiskulud jne. Need kulud ei ole oma olemuselt seotud müügituluga.

Muud kulud on ettevõtte põhitegevusega mitteseotud kulud. Siia alla kuuluvad kahjumid valuutakursside muutustest, kahjumid põhivara müügist, muud mittepõhitegevuse käigus tekkinud kulud jne

 

Dokumentatsioon

 

Raamatupidamiskannete dokumenteerimine ja parandamine

 

Majandustehingu toimumist kinnitavaks kirjalikuks tõendiks on tehingu toimumise momendil või vahetult pärast seda koostatav algdokument, millel peavad olema raamatupidamise seaduses esitatud rekvisiidid. Käibemaksuga maksustatud kaupade ja teenuste arved peavad vastama käibemaksu seaduse nõuetele. Reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamisõiend, millel tehingu osapoolte nimesid ja asu- või elukoha aadressi asendab õiendi koostaja nimi. Raamatupidamise sise-eeskirjas kinnitatakse ettevõttes kasutatavate dokumentide loetelu e ettevõtted spetsiaalselt väljatöötatud dokumentide vormid.

Raamatupidamises kontrollitud ja vastuvõetud algdokumendid töödeldakse. Töötlemise käigus dokumendid rühmitatakse, hinnatakse, koostatakse raamatupidamislausendid ja kantakse need raamatupidamisregistritesse.

Rühmitamine on samalaadsete dokumentide koondamine.

Hindamisel korrutatakse koguselised näitajad rahaliste hinnetega ja tulemusmärgitakse dokumentidele.

Raamatupidamislausendite koostamine järgneb dokumentide rühmitamisele ja hindamisele. Lausend näitab, missuguseid kontosid konkreetne majandustehing puudutab.

Majandustehingud registreeritakse kronoloogilistes ja/või süstemaatilistes registrites.

Parandused raamatupidamisdokumentides on kajastatud RPS § 10 (väljavõte seadusest):

(1)Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õienditeta parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument).

(2) Parandusdokument peab lisaks käesoleva seaduse § 7 lõigetes 1 ja 3 sätestatud rekvisiitidele, mis peavad olema raamatupidamisõiendis, sisaldama paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja raamatupidamiskirjendit tuleb täiendada viitega hilisemale parandusdokumendile ja –kirjendile.

Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õienditeta parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjendiga, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument)

Parandusdokumendi kohustuslikud rekvisiidid on dokumendi nimetus, number ja tehingu sisu. Lisaks peab raamatupidamisõiend paranduseks sisaldama paranduse sisu. Varasemat algdokumenti tuleb täiendada viitega hilisemale parandusdokumendile ja –kirjele.

Tüüpilisemad tekkivad vead raamatupidamises:

• Valede kontode kasutamine;
• Valede summade kasutamine;
• Ühe tehingu mitmekordne kajastamine kontodel;
• Arvutus- või süsteemivead;
• Arvestuspõhimõtete ebakorrektne rakendamine;
• Informatsiooni varjamine või tähelepanuta jätmine;

Kui viga avastatakse algdokumendil kohe, siis kriipsutatakse vale tekst maha ja kirjutataks õige tekst kohale või kõrvale, lisades „Parandus õige“ ja kinnitatakse allkirjaga.

Raha liikumist tõendavatel dokumentidel ei ole lubatud parandusi teha.

Kui viga avastatakse pärast kokkuvõtete tegemist, tuleb teha paranduskanne:

• Täienduskirjendamine
• Tagasikirjendamine

Näide:

Põhivara võetakse arvele ekslikult 10000.-, kusjuures  õige summa on 15000.-. Koostatakse raamatupidamisõiend ja tehakse raamatupidamiskanne – täienduskanne.

Endine kanne:

D Põhivara           10000.-

K Võlad tarnijale  10000.-

Paranduskanne (täienduskanne):

D Põhivara            5000.-

K Võlad tarnijale   5000.-

Näide: Põhivara võetakse arvele ekslikult 10000.-, kusjuures õige summa on 5000.-. Koostatakse raamatupidamisõiend ja tehakse raamatupidamiskanne – tagasikirjendamine negatiivse märgiga.

Endine kanne:

D Põhivara           10000.-

K Võlad tarnijale  10000.-

Paranduskanne (tagasikanne):

D Põhivara            -5000.-

K Võlad tarnijale  – 5000.-

 

Näide: Põhivara võetakse arvele ekslikult 10000.-, tegelikult arvelevõtmist poleks pidanud toimuma. Koostatakse raamatupidamisõiend ja tehakse raamatupidamiskanne – tagasikirjendamine vastupidise lausendi kujul.

Endine kanne:

D Põhivara           10000.-

K Võlad tarnijale  10000.-

Paranduskanne (tagasikanne):

D Võlad tarnijale       10000.-

K   Põhivara               10000.-

 

Raamatupidamises kasutatava dokumentatsiooni säilitamine

 

Raamatupidamisdokumentide säilitamine on kehtestatud RPS § 12 alusel (väljavõte seadusest):

(1)Raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat, alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati.

(2) Raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente, mis on vajalikud majandustehingute arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise käigus, peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat, alates vastava majandusaasta lõpust.

(3) Pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud äridokumente tuleb säilitada seitse aastat pärast kehtimistähtaja möödumist.

(4) Raamatupidamise sise-eeskirja tuleb säilitada seitse aastat pärast selle muutmist või asendamist.

(5) Raamatupidamisregistreid, mis on loodud elektrooniliselt, on raamatupidamiskohustuslane kohustatud ka säilitama elektrooniliselt. Elektrooniliste andmete loetavus peab olema tagatud kogu säilitusaja jooksul.

Raamatupidamisdokumente tuleb säilitada seega 7 aastat alates selle majandusaasta lõpust, millal raamatupidamisdokument raamatupidamises kajastati või äridokument koostati.  Töölepinguid, isikukaarte ning välja võtmata tööraamatuid (kui neid on ettevõttes olemas) säilitatakse 50 aastat, arvates töölepingu lõpetamisest.

Loe edasi: https://rpteenus.ee/majandusaasta-aruanne-ja-majandusaasta-lopetamine/