Kahekordne kirjendamine kontodel
Majandustehingute näitajad kantakse raamatupidamise kontodele kahekordse kirjendamise põhimõttel so tehingu summa kantakse ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse.
Raamatupidamislausend määratleb, milliseid kontosid tuleb debiteerida ja milliseid krediteerida.
Näide:
Deebet konto: Kassa 1000.-
Kreedit konto: Pank 1000.-
Kõnekeeles on raamatupidamislausendi sünonüümidena kasutusel veel kirje, kirjend, kanne ja konteering.
Konto deebetisse kirjendatud summa peab alati võrduma konto kreeditisse kirjendatud summaga. Pärast igat koteeringut peab säilima bilansi aktiva ja passiva võrdsus.
DEEBET = KREEDIT
Kontode korrespondeerivus on kontode omavaheline seos, mida tingib majandustehing. Lausendiga luuakse raamatupidamises seos ehk korrespondeerivus. Omavahel seotud kontosid nimetatakse korrespondeeruvateks kontodeks.
Deebet konto: Kassa 1000.-
Kreedit konto: Pank 1000.-
Konto Kassa korrespondeerib kontoga Pank ja vastupidi.
Raamatupidamislausendite liigid on järgmised:
- Lihtlausend
- Liitlausend
- Komplekslausend ehk segalausend
Lihtlausend on kanne ühe deebetiga ja ühe kreeditiga (ühe konto deebet korrespondeerib teise konto kreeditiga).
Lihtlausendi kirjutamine:
D Kassa 1000.-
K Pank 1000.-
Liitlausend on:
- Kanne ühe deebeti ja mitme kreeditiga
D Ostja võlg 1200.-
K Müügitulu 1000.-
K Müügi käibemaks 200.-
- Kanne mitme deebetiga ja ühe kreeditiga
D Masinad ja seadmed 500.-
D Tooraine ja materjalid 500.-
K Võlad tarnijatele 1000.-
Komplekslausend või segalausend on kanne mitme deebeti ja mitme kreeditiga
D Aruandeaasta kasum 1000.-
D Tulumaksukulu 200.-
K Dividendivõlg 1000.-
K Tulumaksuvõlg 200.-
Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid:
- majandustehingu kuupäev;
- raamatupidamiskirjendi järjekorranumber;
- debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad;
- majandustehingu lühikirjeldus;
- algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number.
Korrigeerimiskanded ehk reguleerimiskanded –
on raamatupidamiskanded, mis tehakse aruandeperioodi lõpul perioodi tulude ja kulude väljaselgitamiseks. Korrigeerimiskannetega on seotud kaks põhilist aruannet: bilanss ja kasumiaruanne.
Korrigeerimiskandeid tehakse nelja liiki majandustehingute tulemusel:
- Ettemakstud kulud (tulevaste perioodide kulud, avansskulud). Näiteks kindlustus-, üüri-, rendi- ja reklaamilepingute ettemakstud summad. Toimunud on raha väljaminek, kuid kuludena kajastatakse järgmisel perioodil.
Näide: 2.jaanuaril maksti ära 1-aastase kindlustuslepingu alusel 6000 eurot. Raamatupidamiskanded on järgmised
- a) jaanuaril kindlustuslepingu tasumine
D Ettemakstud kindlustuskulu 6000.-
K Pangakonto 6000.-
- b) jaanuaril korrigeerimiskanne 1 kuu kindlustuskulu kajastamiseks
D Kindlustuskulu 500.-
K Ettemakstud kindlustuskulu 500.-
- Selliseid korrigeerimiskandeid tuleb teha igakuiselt
- Ettelaekunud tulud (tulevaste peioodide tulud, avansstulud). Näiteks mitmesugused ettelaekunud summad. Sellised laekumised on raha sissetulekudteenuse või kauba hilisema tarbimise eest.
Näide: 1.septembril laekus erakõrgkoolile 5 kuu õppemaks 1000 eurot. Raamatupidamiskanded on järgmised:
- a) septembril õppemaksu laekumine
D Pangakonto 1000.-
K Ettelaekunud teenustulu 1000.-
- b) septembril korrigeerimiskanne 1 kuu teenustulu kajastamiseks
D Ettelaekunud teenustulu 200.-
K Teenustulu 200.-
- Selliseid korrigeerimiskandeid tuleb teha igakuiselt
- Tekkepõhised kulud (kajastatakse kõigepealt kasumiaruandes kuluna, raha väljamakse võib toimuda aga hiljem, bilansis kajastatakse vastav summa kohustusena). Näiteks palgavõlgnevused, intressivõlad jne.
Näide: Ettevõte maksab arvestatud palga välja järgmise kuu 5.kuupäeval. Majandusaasta lõpul on detsembrikuu palk juba välja teenitud (arvestatud) ja moodustab 18 000 eurot, kuid makstakse alles 5.jaanuaril (järgmisel arvestusperioodil). Palgakulu tekkimiseks on vaja teha korrigeerimiskanne.
- a) detsembril palgakulu kajastamine
D Palgakulu 18 000.-
K Palgavõlg 18 000.-
- b) jaanuaril palga väljamaksmine
D Palgavõlg 18 000.-
K Pangakonto 18 000.-
- Tekkepõhised tulud (kajastatakse kõigepealt kasumiaruandes tuluna, rahaline sissetulek võib toimuda hiljem, bilansis kajastatakse vastav summa varana). Näiteks laenude ja intresside arvestus.
Näide: OÜ ABC andis 1.oktoobril OÜ XYZ üheks aastaks laenu 20000 eurot. Intressimäär 15% aastas. Tagasimaksmise tähtaeg 30.september järgmisel aastal, mil tuleb tagastada laenupõhisumma ja intress. Laenu andmise momendist hakkab OÜ ABC teenima intressi, kuid seda ei kajastata enne aruandeperioodi lõppu. OÜ ABC tehakse järgmised kanded:
- a) oktoobril laenu andmine OÜ XYZ
D Väljastatud lühiajaline laen 20 000.-
K Pangakonto 20 000.-
- b) detsembril intressitulu fikseerimine 3 kuu eest
D Viitlaekumised – intress 750.-
K Intressitulu 750.-
- c) 30.september (järgmisel aastal) laenu põhisumma ja intressi laekumine
D Pangakonto 23 000.-
K Viitlaekumised – intress 750.-
K Väljastatud lühiajaline laen 20 000.-
K Intressitulu 2 250.-
Korrigeerimiskannete sageduse võib kindlaks määrata raamatupidamise sise-eeskirjas. Toodud näide intresside arvestamise kohta eeldab, et intressid makstakse tagasi perioodi lõpul. Juhul, kui intresse makstakse tagasi iga kuu, tuleb kajastada iga kuu lõpu seisuga intresside nõue. Väikeste ja raskelt mõõdetavate (näiteks arvelduskonto intressi) intresside tulusid kajastatakse tihti kassapõhiselt.
Lõpetamiskanded on aruandeperioodi lõpul tulu- ja kulukontode sulgemine ja jääkide eemaldamine.
Lõpetamiskannete tegemiseks on kaks võimalust:
Esimene võimalus:
- Tulukontod suletakse ja lõppkontod kantakse Aruandeaasta kasum (kahjum) kontole
- Kulukontod suletakse ja lõppkontod kantakse Aruandeaasta kasum (kahjum) kontole
Teine võimalus:
- Tulukontod suletakse ja lõppkontod kantakse Tulude ja kulude koondkontole
- Kulukontod suletakse ja lõppkontod kantakse Tulude ja kulude koondkontole
- Tulude ja kulude koondkonto suletakse ja lõppsaldo kantakse Aruandeaasta kasum (kahjum) kontole
Loe edasi: https://rpteenus.ee/audiitorkontroll-auditeerimise-piirmaarad/