Bilanss
Majandustehingutest tingitud muutused :
Vara on raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu. Ettevõtte vara on näiteks kassas olev sularaha, pangaarvel olev raha, laos olev kaup, auto, maa, hooned ja muu. Aga vara on ka nõue kellegi vastu. Näiteks on vara see summa, mille ostjad meile parajasti võlgnevad.
Kohustis on raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt vahendab majanduslikult kasulikke ressursse. Näiteks on kohustus tarnijatele juba kauba või teenuse eest võlguoldav summa, pangale tagasimaksmisele kuulub laen, töötajatele väljamaksmata palk, maksmata maksud ja muu.
Kohustustiste vahet nimetatakse omakapitaliks. Omakapital (ehk netovara)- jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist
Tulu on majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemisena või kohustiste vähenemisena, mille tulemusel omakapital suureneb, välja arvatud omanike sissemaksed omakapitali. Tulu on näiteks kaupade või teenuste müük, saadud renditasud, intressid ja muud.
Kulu on majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodil vara vähenemise, ammendumise või amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulemusena omakapital väheneb, välja arvatud omakapitali arvel omanikele tehtud väljamaksed. Kulu on näiteks müüdud kaubad, makstud rent, makstud intressid, makstud palgad jne.
Aruandeperioodi tulu ja kulu vahet nimetatakse kasumiks või kahjumiks.
Majandustehing on ettevõtte toiming või ettevõtet puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis.
Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit st ettevõtte vara, kohustusi ja omakapitali. Bilanss näitab ettevõtte finantsseisundit. Eestis kasutatavas bilansiskeemis on varad järjestatud kahaneva likviidsuse järjekorras ning kohustused kasvava tähtaja järjekorras.
Bilansi üldskeem
| AKTIVA
VARA |
PASSIVA
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL |
|
Vara |
Kohustused |
| Omakapital | |
| Kokku vara | Kokku kohustused ja omakapital |
Bilansi valem : Vara = Kohustused + Omakapital
(Aktiva = Passiva)
Bilanss
| AKTIVA
VARAD Käibevara Raha Finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Bioloogilised varad Kokku käibevara
Põhivara Finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Bioloogilised varad Immateriaalne põhivara Kokku põhivara KOKKU VARAD
|
PASSIVA
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Võlad ja ettemaksed Eraldised Sihtfinantseerimine Kokku lühiajalised kohustused
Pikaajalised kohustused Laenukohustused Võlad ja ettemaksed Eraldised Sihtfinantseerimine Kokku pikaajalised kohustused KOKKU KOHUSTUSED Omakapital Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Registreerimata aktsiakapital või osakapital Ülekurss Oma aktsiad või osad Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) KOKKU OMAKAPITAL KOKKU KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL |
Ettevõtte tegevuse käigus toimuvad igapäevaselt majandustehingud, millised muudavad ettevõtte varanduslikku seisu kui ka kohustusi. Seega toovad majandustehingud suuremal või vähemal määral muutusi bilansikirjetes. Muutuvad bilansikirjed, nende summad ja sellega kaasnevad ka muudatused bilansi kokkuvõtetes.
AKTIVA=PASSIVA
Raamatupidamise põhivõrrand: VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL
Bilansi aktiva ja passiva elemente nimetatakse bilansikirjeteks. Bilansikirjed on varade, kohustuste ja omakapital liigid, mis on bilansis eraldi nimetatud. Bilansiskeem on täpsemalt välja toodud raamatupidamise seaduse lisas.
AKTIVA näitab majandusüksuse varalist seisu teatud ajahetkel ning PASSIVA näitab, kuidas need on finantseeritud. Need kaks poolt peavad omavahel alati olema võrdsed, kuna kellelgi ei saa olla rohkem/vähem vara, kui tal on kohustusi ja omavahendeid ning kellelgi ei saa olla rohkem/vähem kohustusi ja omavahendeid, kui tal on vara.
Kontod, kus registreeritakse varades toimuvad muutused on aktivakontod. Kohustuste ja omakapitali osas toimuvad muutused registreeritakse passivakontodel.
Bilanss tuleb itaalia keelsest sõnast bilan või bilanz, mis aga omakorda pärineb kahest ladinakeelsest sõnast: bi ‑ topelt, kaks ja lanx ‑ kaalukauss. Seega algselt tähendab bilanss kahte kaalukaussi. Sellest omakorda arenes sõna „tasakaal“, milleks ta tähendus on ka tänasel päeval jäänud. Bilanss kui aruanne aga just tasakaalu tähistabki.
Bilansis võib esineda nelja liiki muutusi ehk toimuvad majandustehingud saab jaotada vastavalt bilansis esiletoovatest muudatustest lähtuvalt nelja rühma:
- Aktiva muutus – varade ümberpaiknemine, muutused kajastuvad ainult bilansi aktivas, bilansimaht ei muutu (suureneb üks aktiva bilansikirje, teine aktiva bilansikirje väheneb ühe ja sama summa võrra).
Bilansi passiva poolel muutusi ei toimu. Bilansi kokkuvõte ei muutu.
Näide 1: Ettevõte ostis põhivara maksumusega 20th € ja põhivara eest tasuti koheselt.
| AKTIVA | PASSIVA |
| Raha 30000
Põhivara 20000 |
Lühiajaline pangalaen 30000
Aktsiakapital 20000 |
| Kokku: 50000 | Kokku: 50000 |
2. Passiva muutus – vara katteallikate ümberpaiknemine, kajastub ainult bilansi passivas, bilansimaht ei muutu. Üks passiva kirje suureneb ja teine passiva kirje väheneb.
Bilansi aktiva poolel muutusi ei toimu. Bilansi kokkuvõte ei muutu.
Näide 2: Ettevõtte pangalaen vormistati ümber. Uue lepingu kohaselt on laenusumma endiselt 30000 eurot, kuid on vormistatud ümber lühiajalisest laenust pikaajaliseks.
| AKTIVA | PASSIVA |
| Raha 30000
Põhivara 20000 |
Pikaajaline pangalaen 30000
Aktsiakapital 20000 |
| Kokku: 50000 | Kokku: 50000 |
3. Bilansimahu kasv – vara ja vara katteallikate suurenemine, kajastub nii aktivas kui passivas. Bilansimaht suureneb.
Näide 3: Soetati ettevõttesse krediiti materjali 10th € eest. Suurenevad bilansikirjed nii bilansi aktiva poolel kui passiva poolel 10th € ulatuses.
| AKTIVA | PASSIVA |
| Raha 30000
Põhivara 20000 Materjalid 10000 |
Pikaajaline pangalaen 30000
Võlad hankijatele 10000 Aktsiakapital 20000 |
| Kokku: 60000 | Kokku: 60000 |
4. Bilansimahu vähenemine – vara ja vara katteallikate vähenemine, kajastub nii bilansi aktivas kui ka passivas. Bilansimaht väheneb.
Näide 4: Tasuti krediiti soetatud materjalide eest hankijatele võlasummast 5th €
| AKTIVA | PASSIVA |
| Raha 25000
Põhivara 20000 Materjalid 10000 |
Pikaajaline pangalaen 30000
Võlad hankijatele 5000 Aktsiakapital 20000 |
| Kokku: 55000 | Kokku: 55000 |
Väheneb ettevõtte arvel oleva raha summa 5th € ja võlg hankijatele 5th €. Bilansikirjed vähenevad ühe ja sama summa võrra.