Kahekordne kirjendamine kontodel

 

Majandustehingute näitajad kantakse raamatupidamise kontodele kahekordse kirjendamise põhimõttel so tehingu summa kantakse ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse.

Raamatupidamislausend määratleb, milliseid kontosid tuleb debiteerida ja milliseid krediteerida.

Näide:

Deebet konto: Kassa 1000.-

Kreedit konto: Pank  1000.-

Kõnekeeles on raamatupidamislausendi sünonüümidena kasutusel veel kirje, kirjend, kanne ja konteering.

Konto deebetisse kirjendatud summa peab alati võrduma konto kreeditisse kirjendatud summaga. Pärast igat koteeringut peab säilima bilansi aktiva ja passiva võrdsus.

 

DEEBET = KREEDIT

 

Kontode korrespondeerivus on kontode omavaheline seos, mida tingib majandustehing. Lausendiga luuakse raamatupidamises seos ehk korrespondeerivus. Omavahel seotud kontosid nimetatakse korrespondeeruvateks kontodeks.

Deebet konto: Kassa 1000.-

Kreedit konto: Pank  1000.-

Konto Kassa korrespondeerib kontoga Pank ja vastupidi.

 

Raamatupidamislausendite liigid on järgmised:

• Lihtlausend
• Liitlausend
• Komplekslausend ehk segalausend

Lihtlausend on kanne ühe deebetiga ja ühe kreeditiga (ühe konto deebet korrespondeerib teise konto kreeditiga).

Lihtlausendi kirjutamine:

D Kassa  1000.-

K Pank  1000.-

Liitlausend on:

• Kanne ühe deebeti ja mitme kreeditiga

D Ostja võlg                   1200.-

K Müügitulu                   1000.-

K Müügi käibemaks         200.-

• Kanne mitme deebetiga ja ühe kreeditiga

D Masinad ja seadmed     500.-

D Tooraine ja materjalid  500.-

K Võlad tarnijatele         1000.-

 

Komplekslausend või segalausend on kanne mitme deebeti ja mitme kreeditiga

D Aruandeaasta kasum  1000.-

D Tulumaksukulu            200.-

K Dividendivõlg            1000.-

K Tulumaksuvõlg            200.-

 

Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid:

1. majandustehingu kuupäev;
2. raamatupidamiskirjendi järjekorranumber;
3. debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad;
4. majandustehingu lühikirjeldus;
5. algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number.

 

Korrigeerimiskanded ehk reguleerimiskanded –

on raamatupidamiskanded, mis tehakse aruandeperioodi lõpul perioodi tulude ja kulude väljaselgitamiseks. Korrigeerimiskannetega on seotud kaks põhilist aruannet: bilanss ja kasumiaruanne.

 

Korrigeerimiskandeid tehakse nelja liiki majandustehingute tulemusel:

• Ettemakstud kulud (tulevaste perioodide kulud, avansskulud). Näiteks kindlustus-, üüri-, rendi- ja reklaamilepingute ettemakstud summad. Toimunud on raha väljaminek, kuid kuludena kajastatakse järgmisel perioodil.

Näide: 2.jaanuaril maksti ära 1-aastase kindlustuslepingu alusel 6000 eurot. Raamatupidamiskanded on järgmised

2. a) jaanuaril kindlustuslepingu tasumine

D  Ettemakstud kindlustuskulu           6000.-

K  Pangakonto                                    6000.- 

31. b) jaanuaril korrigeerimiskanne 1 kuu kindlustuskulu kajastamiseks

D  Kindlustuskulu                                 500.- 

K   Ettemakstud kindlustuskulu            500.-

• Selliseid korrigeerimiskandeid tuleb teha igakuiselt
• Ettelaekunud tulud (tulevaste peioodide tulud, avansstulud). Näiteks mitmesugused ettelaekunud summad. Sellised laekumised on raha sissetulekudteenuse või kauba hilisema tarbimise eest.

Näide: 1.septembril laekus erakõrgkoolile 5 kuu õppemaks 1000 eurot. Raamatupidamiskanded on järgmised:

1. a) septembril õppemaksu laekumine

D  Pangakonto                                    1000.-

K  Ettelaekunud teenustulu                 1000.-   

30. b) septembril korrigeerimiskanne 1 kuu teenustulu  kajastamiseks

D  Ettelaekunud teenustulu                 200.-  

K  Teenustulu                                      200.-

• Selliseid korrigeerimiskandeid tuleb teha igakuiselt

• Tekkepõhised kulud (kajastatakse kõigepealt kasumiaruandes kuluna, raha väljamakse võib toimuda aga hiljem, bilansis kajastatakse vastav summa kohustusena). Näiteks palgavõlgnevused, intressivõlad jne.

Näide: Ettevõte maksab arvestatud palga välja järgmise kuu 5.kuupäeval. Majandusaasta lõpul on detsembrikuu palk juba välja teenitud (arvestatud) ja moodustab 18 000 eurot, kuid makstakse alles 5.jaanuaril (järgmisel arvestusperioodil). Palgakulu tekkimiseks on vaja teha korrigeerimiskanne. 

31. a) detsembril palgakulu kajastamine

D  Palgakulu               18 000.-

K  Palgavõlg               18 000.-          

5. b) jaanuaril palga väljamaksmine

D  Palgavõlg               18 000.-         

K  Pangakonto            18 000.-

• Tekkepõhised tulud (kajastatakse kõigepealt kasumiaruandes tuluna, rahaline sissetulek võib toimuda hiljem, bilansis kajastatakse vastav summa varana). Näiteks laenude ja intresside arvestus.

Näide: OÜ ABC andis 1.oktoobril OÜ XYZ üheks aastaks laenu 20000 eurot. Intressimäär 15% aastas. Tagasimaksmise tähtaeg 30.september järgmisel aastal, mil tuleb tagastada laenupõhisumma ja intress. Laenu andmise momendist hakkab OÜ ABC teenima intressi, kuid seda ei kajastata enne aruandeperioodi lõppu. OÜ ABC tehakse järgmised kanded:

1. a) oktoobril laenu andmine OÜ XYZ

D  Väljastatud lühiajaline laen          20 000.-

K  Pangakonto                                    20 000.-             

31. b) detsembril intressitulu fikseerimine 3 kuu eest

D  Viitlaekumised – intress                       750.-           

K  Intressitulu                                          750.-

30. c) 30.september (järgmisel aastal) laenu põhisumma ja intressi laekumine

D  Pangakonto                                    23 000.-

K  Viitlaekumised – intress                       750.-           

K  Väljastatud lühiajaline laen         20 000.-

K  Intressitulu                                     2 250.-

Korrigeerimiskannete sageduse võib kindlaks määrata raamatupidamise sise-eeskirjas. Toodud näide intresside arvestamise kohta eeldab, et intressid makstakse tagasi perioodi lõpul. Juhul, kui intresse makstakse tagasi iga kuu, tuleb kajastada iga kuu lõpu seisuga intresside nõue. Väikeste ja raskelt mõõdetavate (näiteks arvelduskonto intressi) intresside tulusid kajastatakse tihti kassapõhiselt.

 

Lõpetamiskanded on aruandeperioodi lõpul tulu- ja kulukontode sulgemine ja jääkide eemaldamine.

Lõpetamiskannete tegemiseks on kaks võimalust:

Esimene võimalus:

1. Tulukontod suletakse ja lõppkontod kantakse Aruandeaasta kasum (kahjum) kontole
2. Kulukontod suletakse ja lõppkontod kantakse Aruandeaasta kasum (kahjum) kontole

Teine võimalus:

1. Tulukontod suletakse ja lõppkontod kantakse Tulude ja kulude koondkontole
2. Kulukontod suletakse ja lõppkontod kantakse Tulude ja kulude koondkontole
3. Tulude ja kulude koondkonto suletakse ja lõppsaldo kantakse Aruandeaasta kasum (kahjum) kontole

Loe edasi: https://rpteenus.ee/audiitorkontroll-auditeerimise-piirmaarad/