Korteriühistu raamatupidamine

 

Korteriühistud on raamatupidamiskohustuslased vastavalt raamatupidamise seaduse (RPS) § 2 st neile kehtivad praktiliselt kõik RPS nõuded. Peavad koostama:

• sise-eeskirja
• dokumenteerima kõik tehingud ja
• kajastama need raamatupidamisregistrites kahekordse kirjendamise meetodil
• säilitama dokumente
• peavad koostama ja esitama majandusaasta aruande

Kuni 10 korteriga KÜ-d, mida korteriomanikud juhivad ja esindavad ühiselt, võivad pidada kassapõhist raamatupidamist

Peavad täitma RPS teatud sätteid:

• Majandustehingute kohta peavad olemas olema dokumendid ning dokumente tuleb säilitada vähemalt seitse aastat. Dokumendid võivad olla ka elektroonilised.
• Kõik majandustehingud peavad olema kantud raamatupidmisregistritesse
• Ei pea esitama majandusaasta aruannet

Erandi alla mittekuuluva KÜ raamatupidamine baseerub Eesti Finantsaruandluse standardile, peamiselt RTJ 14 “Mittetulundusühingud ja sihtasutused”, aga ka kõik ülejäänud RTJ-d (RTJ – Raamatupidamise Toimkonna Juhend)

Reservkapital

Alates 01.01.2018 aastast on nõutud korteriühistutel (KÜ) reservkapital vähemalt 1/12 KÜ eeldatavatest aasta kuludest, ja :

• Suuruse otsustab üldkoosolek
• Varasema osakapitali asemel
• Võib moodustada/suurendada jaotamata tulemi arvel või täiendavate sissemaksetega
• Sissemakse aluseks arve või muu dokument

Reservkapitali kajastamine aastaaruandes

• Bilansis netovara rühmas kirjel “Reservkapital”
• Muutused netovara muutuste aruandes
• Sissemaksed rahavoogude aruande finantseerimistegevuse osas

Remondifond

1. Suuruse otsustab üldkoosolek
2. Sihtotstarbeline fond
3. Algselt kajastatakse kohustisena
4. Kantakse tuludesse kui on täidetud kaks tingimust:
5. Laekunud või laekumine praktiliselt kindel
6. Sellega seotud tingimused on täidetud (remonditööd on teostatud)

Majandusaastas kajastamine 

• Jääk bilansis kohustiste rühmas kirjel “Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused”
• Kulud tulemiaruandes kirjel “Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide kulu”
• Tuludesse kantud osa tulemiaruandes kirjel “Sihtotstarbelised tasud”

Rahavoogude aruandes põhitegevuse osas:

• Kaudse meetodi puhul saldode muutus
• Otsese meetodi puhul laekunud summa

Maksed korteriomanikelt 

Vahendamine – juhul kui ei kanta teenuste ja maksete vahendamisega kaasnevaid riske ega hüvesid

• Vahendusena kajastatakse kommunaalmaksed ja laenud :

1. ei kajastata makstud summasid oma kuluna ega saadud summasid oma tuluna
2. kajastatakse vastavalt nõude ja kohustisena
3. tulude ja kulude aruandes vajadusel ainult vahendamisest teenitud netotulu või tekkinud netokulu

Laenu kajastamine aastaaruandes

• Pangale võlgnetav summa bilansikirjel “Laenukohustised” – lühi- ja pikaajaaline vastavalt graafikule
• Korteriomanikelt sissenõutav summa bilansikirjel “Nõuded ja ettemaksed” – lühi- ja pikaajaline vasavalt graafikule
• Rahavoogude aruandes saadud ja tagasimakstud laen ja intress finantseerimistegevuse osas

Kommunaalteenuste vahendamine 

• Vahendatavad teenused kajastatakse kohustise  ja nõudena
• Võib kasutada ka spetsiaalset vahekontot
• Kui kasutatakse tulude ja kulude kontosid, tuleb need tulemiaruandes saldeerida

Majandusaasta aruanne koosneb :

• Tegevusaruandest
• Raamatupidamise aastaaruandest

Lisatakse andmed tegevusalade kohta EMTAK järgi KÜ-lt ei nõuta!

• Audiitori aruanne (mõnel juhul)
• Revidendi aruanne (mõnel juhul)
• Esitatakse elektrooniliselt

Majandusaasta aruande koostamine hõlmab :

• raamatupidamise aastaaruande koostamine
• tegevusaruande koostamine
• majandusaasta aruande heakskiitmine

Majandusaasta aruande esitamine hõlmab :

• Audiitorkontroll (mõnel juhul)
• kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku koostamine (äriühingute puhul)
• majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks

Heakskiitmine – juhatus kinnitab  aruande heakskiitmisega aruandes esitatud andmete õigsust ja täielikkust ning seda, et raamatupidamise aastaaruanne annab asjakohase  ja tõepärase ülevaate raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest kooskõlas kasutatava raamatupidamistavaga (RPS 25 lg 1).

Heakskiitmisega loetakse majandusaasta aruande koostamine lõpetatuks => heakskiitmise kuupäev on lõpetamise kuupäev

KrtS § 51

• Juhatus esitab aruande kinnitamiseks üldkoosolekule.
• Aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne või revisjonikomisjoni arvamus.
• Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab üldkoosolek
• Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutab alla vähemalt üks juhatuse liige

Juhatus esitab registrile kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu:

• kinnitatud majandusaasta aruande
• audiitori aruande (kui see on põhikirjaga ette nähtud)

KrtS §51 lg 3 (jõustus 01.01.2018)

“Korteriühistu majandusaasta aruandes märgitakse lisaks muudele seaduses sätestatud andmetele ka iga korteriomandi majandamiskulude suurus.”

Majandamiskulud (§ 41 lg 1 punkt 5)

• Kütus, soojus, vesi, kanalisatsioon, elekter – ainult korteriühistu kaudu tarbitavaid st mitte need teenused, mille tarbimiseks korteriomanikel on leping vahetult teenuse osutajaga.

NB! Ei ole nõutud, et tuleb esitada raamatupidamisaruandes (võib esitada tegevusaruandes, või eraldi lisana)

Raamatupidamise aastaaruanne 

• Bilanss (RTJ 2 toodud skeemi järgi)
• Tulemiaruanne (RTJ 14 toodud skeemi järgi)
• Netovara muutuste aruanne
• Rahavoogude aruanne
• Lisad (RTJ 15)

Rahavoogude aruanne

1. Otsene meetod – näidatakse kõik raha laekumised ja maksmised
2. Kaudne meetod

• Põhitegevuse rahavood kaudsel meetodil (saldode muutus)
• Rahavood investeerimisest ja finantseerimisest otsesel meetodil  (näidatakse ära kõik rahalised sissetulekud ja väljaminekud eraldi)

Põhitegevuse rahavood otsesel meetodil

Otsese meetodi puhul näidatakse põhitegevuse rahavoogudes:

Liikmetelt laekunud tasud

• Laekunud annetused ja toetused
• Laekumised kaupade ja teenuste müügist
• Muud põhitegevuse tulude laekumised
• Väljamaksed annetusteks ja toetusteks
• Väljamaksed tarnijatele kaupade ja teenuste eest
• Väljamaksed töötajatele
• Makstud intressid ja laekunud intressid (alternatiivina on lubatud makstud intresse kajastada ka finantseerimistegevuse  või investeerimistegevuse all)

Korrigeerimised kaudsel meetodil 

Kaudse meetodi rakendamisel võetakse aluseks tekkepõhine tulem ja hakatakse seda korrigeerima põhitegevuse rahavoogudeks:

1. Liidetakse mitterahalised kulud (amortisatsioon)
2. Lahutatakse tulemis kajastuv kasum  investeerimis- ja finantseerimistegevusest (näiteks kasum põhivara müügist) ja liidetakse kahjum investeerimis- ja finantseerimistegevusest (näiteks kahjum põhivara müügist), sest need tuleb kajastata investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudes.
3. Korrigeeritakse tekkepõhist tulemit laekumata tuludega ja maksmata kuludega

 

Põhitegevuse rahavoo kaudse meetodi reeglid

Saldode muutus	Mõju ärikasumile	Märk rahavoogude aruandes
Igapäevase põhitegevusega seotud varade suurenemine	Lahutame suurema summa kui liidame	Miinus
Igapäevase põhitegevusega seotud varade vähenemine	Liidame suurema summa kui lahutame	Pluss
Igapäevase põhitegevusega seotud kohustuste suurenemine	Lahutame suurema summa kui liidame	Pluss
Igapäevase põhitegevusega seotud kohustuste vähenemine	Liidame suurema summa kui lahutame	Miinus

Investeerimistegevuse rahavood

Investeerimistegevus:

Bilansi varade poolel toimunud muutused, mis ei ole seotud põhitegevusega.

Näiteks:

• teistele osapooltele antud laenud;
• antud laenude laekumised.
• saadud intressid ja dividendid (on lubatud kajastada ka põhitegevuse all)

Näidatakse ainult tegelikud raha sissetulekud või väljaminekud

Finantseerimistegevuse rahavood

Bilansi passiva poolel toimunud muutused, mis ei ole seotud igapäevase põhitegevusega

Näiteks:

• laenude saamine;
• saadud laenude tagasimaksmine;
• Intresside maksmine (lubatud kajastada ka põhitegevuse all);
• sissemaksed reservkapitali

Näidatakse ainult tegelikud raha sissetulekud või väljaminekud

Raamatupidamise aastaaruande lisad 

Avalikustada muuhulgas (RTJ 15 punkt 58):

• liikmetelt saadud ja aruandeperioodi tuluna kajastatud tasud liikide kaupa (nt liikmemaksud, sisseastumismaksud, hooldustasud, remonditasud)
• aruandeperioodil tuluna kajastatud sihtotstarbelised annetused, toetused ja liikmetelt saadud tasud ning nende tuludega seotud aruandeperioodil tehtud kulud projektide kaupa (nt korteriühistu poolt tuluna kajastatud remonditasud ja vastavad remondikulud)

1. ettevõtlusest saadud tulu ja ettevõtlusega seotud kulud sobivalt rühmitatuna
2. ühingu või asutuse poolt oma liikmetele vahendatud teenuste maht ja summa põhiliste teenuste liikide kaupa (nt korteriühistu poolt vahendatud kommunaalmaksed kütte, vee, prügiveo ja muude teenuste eest)
3. mittetulundusühingu liikmete arv füüsiliste ja juriidiliste isikute kaupa

Tegevusaruanne

Ülevaade  tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus  finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal

• peamisi tegevusvaldkondi, toote- ja teenusegruppe
• olulisemaid toimunud ning planeeritavaid investeeringuid
• olulisi uurimis- ja arendustegevuse projekte ning nendega seotud väljaminekuid aruandeaastal ja järgmistel aastatel
• aastaaruande koostamise perioodil toimunud olulisi sündmusi, mis ei kajastu  aastaaruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi

10 korteriga KÜ erand 

Tingimus: omanikud juhivad ühiselt

Ei pea täitma mitmeid RPS nõudeid:

• Ei pea pidama tekkepõhist arvestust st võivad pidada kassapõhist arvestust
• Ei pea koostama ja esitama majandusaasta aruannet

Peavad täitma teatud RPS nõudeid:

• Majandustehingud peavad olema dokumenteritud
• Kõik tehingud peavad olema kantud raamatupidamisregistrisse

Kassapõhine raamatupidamine

Tehingud kajastatakse siis kui raha on saadud või makstud.

Ei pea kasutama kahekordset kirjendamist (deebet/kreedit)

Võib teha lihtsa Exceli tabeli

• Tehingu kuupäev
• Tehingu sisu
• Sissetulek/väljaminek

Soovi korral võib tabeli veerge täiendavalt liigendada

Loe edasi: https://rpteenus.ee/kpi-mis-see-on-naide-kuidas-rakendada/