Raamatupidamise põhitõed, finants- ja juhtimisarvestuse erinevused

Raamatupidamise põhitõed

Majandusarvestus on majandustehingutest tuleneva informatsiooni töötlemise süsteem, mille käigus toimub informatsiooni vaatlemine, kogumine, töötlemine, edastamine ja tõlgendamine info kasutajatele.

Majandusinfo võib olla mõeldud kasutamiseks nii ettevõtte sees kui väljaspool ettevõtet. Majandusinformatsiooni kasutajad erinevad üksteisest infovajaduse poolest:

• Omanikud vajavad infot, et hinnata ressursside kasutamist ja tulukust
• Juhtkond vajab infot ettevõtte tegevuse analüüsimiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks, et vastu võtta juhtimisotsuseid
• Töötajad on huvitatud töökohtade ja töötasu säilimisest
• Laenuandjad vajavad infot ettevõtte usaldusväärsuse ja laenu kasutamise hindamiseks
• Investeerijad vajavad infot investeeringute otstarbekuse väljaselgitamiseks
• Tarnijad, hankijad vajavad infot ettevõtte maksejõulisuse hindamiseks
• Ostjad, kliendid huvituvad ettevõtte võimelisusest lepingute täitmisel, kaupadega varustamisel
• Finantskonsultandid vajavad infot soovituste väljatöötamiseks
• Riiklikud struktuurid vajavad infot majanduspoliitika väljatöötamiseks

Majandusarvestus on oskus majandustehinguid ja –sündmusi ülesse tähendada, rühmitada ja kokku võtta rahalises väärtuses kindlaks määratud viisil, mis võimaldab nende tulemusi finantsiliselt tõlgendada.

Ettevõtte arvestusprotsessis on neli olulist põhitegevust:

• Identifitseerimine – majandusnähtuste valik, valitakse välja majandustegevusega seotud objektid, tegevused, mis on vajalikud ja kasulikud informatsioonitarbijale
• Mõõtmine – tehingute väljendamine arvnäitajates ja hindamine rahas
• Registreerimine – dokumenteerimine, rühmitamine ja kokkuvõtmine. Registreerimine sisaldab mõõdetud tehingute kajastamist korrapäraselt ja süsteemsel viisil kronoloogilises päevaraamatus ja pearaamatus
• Edastamine – aruannete koostamine, analüüsimine, tõlgendamine. Informatsiooni olulisem osa on raamatupidamise aastaaruanne

Majandusarvestuse kui süsteemi koostisosad on:

• Finants- ehk raamatupidamisarvestus (financial accounting) – arvepidamine kontodel kahekordse kirjendamise põhimõttel, finantsaruannete koostamine ja analüüs
• Maksuarvestus (tax accounting) – riikliku maksuseadusandlusega seotud maksude arvutus, analüüs ja taseme planeerimine
• Kuluarvestus (cost accounting) – kululiikide, kulukohtade ja kuluobjektide arvestus ja info edastamine juhtimisotsuste tegemiseks
• Finantsanalüüs (financial analyses) – hinnangu andmine ettevõtte finantsolukorrale kas möödunud ajaperioodi, hetkeseisu või tulevikus oodatava finantsolukorra kohta
• Juhtimisarvestus (managerial accounting) – raamatupidamisaruannete kasutamine juhtkonna poolt ettevõtte tegevuse planeerimiseks, hindamiseks ja kontrollimiseks
• Finantsplaneerimine ehk eelarvestamine (budgeting) – kasutatakse finantsarvestusest tulenevaid andmeid. Eelarve on rahaliselt väljendatud plaan, mis määrab teatud ajaperioodil planeeritavad tulud, kulud, varad, kohustused ja rahavood
• Auditeerimine (auditing) ja/või sisekontroll (internel control) – väliseksperdi hinnang ettevõtte finantsarvestusele ja juhtimisotsustele Auditeerimine on majandustegevuse ja – tehingute kohta käiva tõendusmaterjali objektiivne ja süsteemne hindamisprotsess eesmärgiga teha kindlaks majandustegevuse ja vastava informatsiooni kajastamise vastavus teatud kriteeriumidele

Majandusaasta aruande koostamine hõlmab audiitorkontrolli st et majandusaasta aruandele lisatakse audiitori järelotsus kui audiitorkontroll on kohustuslik. Sisekontrolli viib läbi ettevõte ise asutusesiseselt. Raamatupidamisarvestus on ettevõtte majandustegevuse lahutamatu osa

Raamatupidamise koht juhtimisarvestuses 

Majandusarvestuse  süsteemi üks koostisosa on juhtimisarvestus mis on ettevõtte eesmärkide saavutamist toetava informatsiooni tuvastamine, mõõtmine, kogumine ja analüüs mis peab tagama juhtimisotsuste langetamise. Juhtimisarvestus eeldab süsteemi loomist info kogumiseks, talletamiseks, süstematiseerimiseks ning kättesaadavaks muutmiseks

Nii finantsarvestus kui juhtimisarvestus tegelevad andmete kogumise, kajastamise ja edastamisega, kuid suunitlus on erinev

• Finantsarvestuse puhul edastatakse infot välistarbijale ja on kindlaks määratud arvestusprintsiibid
• Juhtimisarvestuse puhul on info saajateks ettevõtte sisetarbijad (otsustajad), ei ole kindlaks määratud arvestusprintsiipe, vaid iga ettevõte valib endale sobivad meetodid. Kokku tuleb leppida teatud põhimõtetes, näitajates, kriteeriumides, mille alusel otsuseid langetada. Oluline on saada kiiresti kokkuvõtteid ja analüüse strateegia formuleerimiseks, tegevuse planeerimiseks, otsuste täideviimise kindlustamiseks ja kontrolliks. Otsuste vastuvõtmiseks saadav informatsioon peab olema otsustajale arusaadav

Finants- ja juhtimisarvestuse erinevused

Juhtimisarvestus on seotud eelkõige järgmiste küsimuste lahendamisega:

• kulude jaotamine ja kuluhälbed (erinevus eelarvest)
• kulude käitumine tegevuse muutumisel
• eelarvete koostamine

Juhtimis- ja finantsarvestus on teatud mõttes paralleelselt funktsioneerivad majandusarvestuse liigid, mille peamiseks erinevuseks on kasutaja orientatsioon ja reglementeeritus. Juhtimisarvestuses kasutatakse aktiivselt finantsarvestuse infot mille aluseks on korrektne raamatupidamine. Olemuselt on juhtimisarvestus laiahaardelisem

Loe edasi: https://rpteenus.ee/raamatupidamise-seadused-maarused-hea-tava-toimkonna-juhendid-rtj-vs-ifrs/